Viljandi Jakobsoni Kool

Viljandi Jakobsoni Kool on põhikool Viljandis Männimäe linnaosas.

Viljandi Jakobsoni Kooli õppehoone

Kooli nimed[1] muuda

  • 1908–1916 – Viljandi Eesti Hariduse Seltsi II järgu tütarlastekool (progümnaasium)
  • 1916–1936 – Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium
  • 1936–1940 – Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Eragümnaasium
  • 1940–1941 – Viljandi I Keskkool
  • 1941–1944 – Viljandi I Gümnaasium
  • 1944–1952 – Viljandi I Keskkool (tütarlastekool)
  • 1952–1956 – Viljandi I Keskkool (kooli tulevad noormehed)
  • 1956–1962 – C. R. Jakobsoni nimeline Viljandi 1. Keskkool (1.-11. kl)
  • 1962–1976 – C. R. Jakobsoni nimeline Viljandi 1. Keskkool (9.-11. kl)
  • 1976–1995 – C. R. Jakobsoni nimeline Viljandi 1. Keskkool (1.-12. kl)
  • 1995–2012 – C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium
  • 2012– ... – Viljandi Jakobsoni Kool

Kooli direktorid[2] muuda

Spordirajatised muuda

Koolis asub Viljandi ainus ujula. Ujulas on neli 25 meetri pikkust rada.

Ajalugu muuda

Viljandi Jakobsoni Kool loeb ennast 1908. aastal Viljandis Veske tänaval Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi majas (praegu Jakobsoni 42; praegu asuvad seal Viljandi Kesklinna Kooli algklassid) tegevust alustanud tütarlaste progümnaasiumi (hilisema Viljandi Eesti Hariduse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi) järglaseks. See kool loodi eesmärgiga anda tütarlastele omakeelset kõrgemat kooliharidust. Asutamise ajal oli see neljas maakeelne progümnaasium Eestis.[3]

Kooli asutamine ja tegevus kuni 1940. aastani muuda

Tulevase Viljandi Eesti Hariduse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi põhikiri saadeti Riiga Haridusministeeriumi õppeosakonna kuraatorile ja see kinnitati detsembris 1907[4]. Luba anti ainult 2-klassilise progümnaasiumi avamiseks. Esimeseks kooli juhatajaks valiti üheks aastaks Peterburis kooliõpetajana töötanud Jaan Rekkand. Kooli võeti vastu sisseastumiseksamite alusel 45 tütarlast.[5]

Õppetöö algas 1. septembril 1908. Aktusekõne pidas Viljandi Eesti Haridusseltsi esimees Villem Reiman, kes ütles: „Kui tahame iseseisva rahvana püsima jääda siin Läänemere kallastel, siis peame haridusliselt ja kõlbliselt meid ümbritsevatest kõrgemal seisma.“ Oma kõne lõpus vaatas ta saali kaunistavatele kadakapärgadele ja ütles: „Olgu ja jäägu kadakas selle kooli ja kogu eesti rahva sitkuse sümboliks. Tuuled ja tormid võivad kadaka maani maha painutada, temast võib üle astuda, aga ta ajab end jälle sirgu ja elab edasi.“ Siit kujunes ka kooli juhtlause: „Tulevik on noorte ja julgete päralt“.[6]

1915. aastal tunnistati kool täisõiguslikuks tütarlaste gümnaasiumiks ja kandis alates 1916. aastast nime Viljandi Eesti Hariduse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 12. juunil 1920 sai gümnaasiumi esimene lend lõputunnistused. Abiturientide koor laulis oma kooliga jumalaga jättes laulu „Veel kaitse kange Kalev oma lapsi“ (sõnad A. Kaljuvald, viis Miina Härma), millest kujunes kooli laul.[7]

1936. aastal moodustati sihtasutus V.E.H.T. Eragümnaasium. Kooli nimeks sai Viljandi Eesti Hariduse Selsti Tütarlaste Gümnaasium.[8] Viljandi Eesti Haridusselts andis sihtasutise põhivaraks 2000 kr ja tasuta tarvitamiseks Jakobsoni tän. 3 asunud kinnisvara[9].

Kool pärast 1940. aastat muuda

1940. aastal nimetati Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Eragümnaasium ümber Viljandi I Keskkooliks, direktori kohuste täitjaks nimetati Robert Rägastik.

1952. aastal hakkasid koolis õppima ka noormehed ja 1956. aastast sai kool Carl Robert Jakobsoni nime.

2012. aasta koolireformi tulemusel muudeti C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1. juulist 2012 põhikooliks ja sai nimeks Viljandi Jakobsoni Kool.

Viited muuda

Välislingid muuda