Viljandi Kesklinna Kool
Viljandi Kesklinna Kool on üldhariduslik põhikool Viljandis Uueveski linnaosas.
Viljandi Kesklinna Kooli algklasside (1.- 4. kl) õppehoone asub Carl Robert Jakobsoni tänav 42/42a, põhikooli õppehoone asub Uueveski tee 1.
Kuni kooli muutmiseni põhikooliks 1. juulil 2012 oli tegemist vanima Viljandis tegutsenud gümnaasiumiga.
Ajalugu muuda
Kooli eelkäija on 15. veebruaril 1844 Viljandis tegevust alustanud Gustav Max Schmidti Eragümnaasium, mille rajas Gustav Max Schmidt. Kool oli saksakeelne poistekool, läbi ajaloo õppis seal vaid mõni eestlane. Pärast Schmidti surma 1874. aastal juhtis kooli mõnda aega Liborius Krüger. 1875. aastal ostis kooli Liivimaa rüütelkond.
Liivimaa rüütelkond nimetas kooli ümber Liivimaa Maagümnaasiumiks ning ehitati uus koolihoone, kus kool tegutseb siiani. Koolimaja hoone projekteeris Riia arhitekt Robert Häusermann ja see valmis 1877. aasta lõpul.[1] Kooli tegevuse lõpetas keiser Aleksander III venestamispoliitika, kuna uus kord nägi ette, et kõik muukeelsed koolid tuli sulgeda või viia üle vene õppekeelele. Liivimaa rüütelkond otsustas kooli sulgeda. Viimane aktus peeti 22. juunil 1892.
Koolimaja seisis tühjalt aastani 1906, kuni seal alustasid tegevust erakoolid Deutsche Schule zu Fellin, mis oli poistekool, ja Knüpfferi Kõrgem Tütarlastekool. Esimese maailmasõja ajal koolid suleti. Saksa okupatsiooni ajal 1918 avati Liivimaa Maagümnaasiumi hoones uuesti saksa kool Deutsche Schule zu Fellin, kuid see kolis ümber pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist.
Aastatel 1995–2012 oli kooli nimi Viljandi Maagümnaasium. Seoses koolireformiga muudeti kool alates 1. juulist 2012 põhikooliks ja see hakkas kandma nime Viljandi Kesklinna Kool.
Traditsioonid muuda
Kool tegutses aastaid poistekoolina. Alles aastast 1952 õpivad koolis ka tütarlapsed. 1976. aastal avati koolis ajaloo eriklassid ja 1979 kunstiõpetuse eriklassid.
Ilmub kooliajaleht Oma Sõna.
Kooli eelkäijad muuda
- Gustav Max Schmidti Eragümnaasium 1844–1875
- Liivimaa Maagümnaasium 1875–1892 ehk Livländischen Landesgymnasium zu Fellin
- Viljandi Eesti Reaalgümnaasium 1917
- Viljandi Eesti Hariduse Seltsi Reaalgümnaasium 1918–1919
- Viljandi Maakonna Reaalgümnaasium 1920–1923
- Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium 1924–1940
- Viljandi 2. Keskkool 1940–1941
- Viljandi 2. Gümnaasium 1941–1944
- Viljandi 2. Keskkool 1944–1962
- Viljandi 4. 8-klassiline Kool 1962–1976
- Johann Köleri nimeline Viljandi 4. Keskkool 1976–1995
- Viljandi Maagümnaasium 1995–2012
- Viljandi Kesklinna Kool 2012– ...
Koolijuhid muuda
- Gustav Max Schmidt 1844–1874
- Liborius Krüger 1875
- Karl Hoheisel 1875–1877
- Heinrich Seesemann 1877–1883
- Franz Waldmann 1884–1892
- Paul Samon 1917–1918
- Mihkel Varrik 1918–1919
- Theodor Koik 1919–1940[2]
- Anton Härma 1940–1949
- Artur Reemer 1949–1952
- Sulev Jänes 1952–1955
- Harald Tekko 1955–1960
- Velli Kivistik 1960–1962
- Alfred Pukk 1962–1970
- Asta Moora 1970–1978
- Aavo Soopa 1978–2022
- Kaija Kits 2022–...
Tuntud õpetajaid muuda
- Boris Henrichson matemaatikaõpetaja
- Carl Hoffmann saksa ja ladina keele õpetaja
- Eero Järvekülg füüsikaõpetaja
- Paul Krigul muusikaõpetaja
- Küllo Arjakas ajalooõpetaja
- Julius Mager kunstiõpetaja
- Jaan Meos matemaatikaõpetaja
- Raimond Ranna võimlemisõpetaja
- Theodor Schiemann ajalooõpetaja
- Heldur Valgmäe maleõpetaja
- August Oswald Westren-Doll ajaloo-, geograafia- ja ladina keele õpetaja
Tuntud vilistlasi muuda
- Karlo Mäger impronäitleja
- Meelis Aasmäe suusataja
- Jaan Adamson vaimulik
- Indrek Allmann arhitekt
- Argo Arbeiter jalgpallur
- Eero Bergmann treener
- Johannes Fuks arhitekt
- Karl August Hindrey (ei lõpetanud) kirjanik
- Jüri Jaanson sõudja
- Piret Jamnes sportlane
- Valter Kalam kehakultuuri õppejõud
- Kärt Karpa ajakirjanik
- Tõnis Kask režissöör
- Gert Kiiler ajakirjanik ja stsenarist
- Urmas Kirs jalgpallur
- Anti Kobin näitleja
- Heinrich Koppel (ei lõpetanud) Tartu Ülikooli rektor
- Kaido Kreen (ei lõpetanud) võrkpallur
- Märt Kubo poliitik
- Küllo Kõiv maadleja
- Ants Kõverjalg pedagoogikateadlane
- Udo Margna akadeemik
- Arne Mikk muusika- ja teatritegelane
- Piret Mürk ajakirjanik
- Pent Nurmekund keeleteadlane
- Olev Oja dirigent
- Raul Orav motosportlane
- Erich Pehap kunstnik
- Hubert Pärnakivi jooksja
- Hugo Raudsepp keemik
- Evald Reier šaržist
- Ants Saar ajakirjanik
- Heldur Saarsoo õigusteadlane
- Erik Salumäe jurist ja poliitik
- Indrek Sammul näitleja
- Erko Saviauk (ei lõpetanud) jalgpallur
- Johannes Tetsmann ajakirjanik
- Edmund Valtman (ei lõpetanud) karikaturist
- Heljo Vanamõisa kunstnik
- Rain Vessenberg (ei lõpetanud) jalgpallur
- Atko Meeme Viru sporditeadlane
- Valdeko Viru helilooja
- Raoul Üksvärav majandusteadlane
- Saara Orav tennisist
- Kärolyn Mäesaar sõudja
- Aarne Saluveer koorijuht
- Indrek Taalmaa näitleja
- Mark Orav ettevõtja
- Madis Timpson Viljandi linnapea
Viljandi Kesklinna Kooli muuseum muuda
Kooli ajaloo tutvustamiseks on asutatud kooli muuseum.[viide?]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Viljandi maagümnaasium[alaline kõdulink] Näitus "Koolimajad Eestis"
- ↑ 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
Kirjandus muuda
- Dr. F. Waldmann. Vorgeschichte und Geschichte des ersten Jahrzehntes 1875–1885 des livl. Landesgymnasiums zu Fellin nebst Bericht über den Bestand und Thätigkeit der Erziehungsanstalt im Jahre 1885. Fellin 1885 (Feldt)
- Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1886 im Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeact. Fellin 1886 (Fellin : Feldt)
- Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1888 im livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeakt. Dorpat 1888 (Dorpat : H. Laakmann)n
- Friedrich Gustav Bieneman. In memoriam : Rückblicke auf das livländische Landesgymnasium Kaiser Alexander II zu Birkenruh: zugleich als letzter Bericht über den Bestand der Anstalt. Riga: Druck Häcker, 1892
- "Viljandi Maagümnaasium 1877–1997". Koostaja Tiiu Luik. Viljandi 1998. 256 lk