Artur Alliksaar

Eesti luuletaja

Artur Alliksaar (kuni 17. juuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija.

Elukäik

muuda

Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. 1943–1944 teenis ta Relva-SSi, 20. Relvagrenaderide SS-diviisi sõjakirjasaatjate rühmas. Aastatel 1944–1949 töötas ta Eesti NSV raudteevalitsuses.

Ta arreteeriti 30. jaanuaril 1950, teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises ning talle määrati 8 aastat vangilaagrit. Aastatel 19501957 oli ta vangilaagrites Narvas, Gorki oblastis ja Mordvas. 1954. aastal lisati talle "kodumaa reetmise" süüdistus (teenimine Saksa sõjaväes) ning tribunal määras talle 25 aastat vangistust.

Pärast vangistust elas asumisel Vologda oblastis. 1958. aastal tuli ta salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel.

Artur Alliksaar on maetud Tartu Pauluse kalmistule.

Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides, avaldades ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele. Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda Tartu boheemlaste kuningaks.[1]

Looming

muuda

Ta tõlkis vene keelest Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet, saksa keelest Rainer Maria Rilke loomingut.

Viited

muuda
  1. Andres Ehin. "Ööga üks". Keel ja Kirjandus 5/2011, lk 321-333

Kirjandus

muuda

Raamatud

muuda

Artikleid

muuda
  • Leo Metsar. "Mälestuskilde Artur Alliksaarest". Keel ja Kirjandus 1988, nr 1, lk 46–51
  • "Sõna on mu kirg ja nõrkus" (Artur Alliksaare laagri- ja asumiskirju; kommenteerinud Mart Orav) – Akadeemia 1990, nr 1, lk 137–167 ja nr 2, lk 372–399
  • Madis Kõiv. "Pikk õhtupoolik Artur Alliksaarega" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1983). Akadeemia, 1990, nr 6; ka Madis Kõivu raamatus "Luhta-minek". Ilmamaa. Tartu 2005, lk 377–389
  • Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat. Eesti Raamat. Tallinn 1991, lk 368–375 (ülevaate autor Toomas Liiv)
  • Henn-Kaarel Hellat. "Mõte Artur Alliksaare luules ja tema luule mõte" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1975). H.-K. Hellati kriitikakogumikus "Raamatu sisse minek", Eesti Raamat, Tallinn 1991, lk 115–135
  • Eino Lainvoo. "Keskustelu Artur Alliksaarega Narva laagri laatsaretis". Akadeemia 1995, nr 8, lk 1633–1638
  • Hasso Krull. "Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart" (Alliksaar kui arbuja ja arbujate eitus). Looming 1998, nr 5, lk 776–784; ka H. Krulli raamatus "Millimallikas: kirjutised 1996–2000", Tallinn 2000, lk 15–28
  • "Artur Alliksaare dokumenteeritud legend" (Alliksaare kirjutatud 4 avaldust seoses vangilaagris viibimisega). Koostanud ja kommenteerinud Paul-Eerik Rummo. Keel ja Kirjandus 2003, nr 4, lk 298–307
  • Artur Alliksaare kiri EK(b)P Keskkomitee sekretärile. Tuna 2004, nr 3, lk 83–85 (Madis Kõivu kommentaar lk 86–87)
  • Eino Lainvoo. "Artur Alliksaare saatusekaaslasena Narva laagris"; järelsõna: Ain Kaalep. Looming 2011, nr 10, lk 1386–1408

Välislingid

muuda