Ava peamenüü
Mall Jõgi ja Henn-Kaarel Hellat Kirjanike Liidu üldkogul Tartus 23. märtsil 2012

Henn-Kaarel Hellat (5. aprill 1932 Viljandi13. oktoober 2017[1])) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja, sõna ulme autor. Henn-Kaarel Hellat oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1975. Ta oli Eesti Kongressi liige.

Sisukord

ÕpingudRedigeeri

TööRedigeeri

LoomingRedigeeri

Hellat sai tuntuks sarjas "Mirabilia" ilmunud kaheköitelise ulmeromaaniga "Naiste maailm" (1976–78). Ta on avaldanud luulekogusid, proosaraamatuid ja rohkesti kirjanduskriitikat, alates aastast 2002 tsükli autobiograafilisi meenutusraamatuid.

Temalt pärineb sõna "ulme" ("Ilukirjanduse põnevad provintsid". Sirp ja Vasar, 18. september 1970, nr 38), mis oli algselt mõeldud 'teadusulme' (tollal "teaduslik fantastika") tähenduses.

TeosedRedigeeri

  • "Fuugad paradoksidele" ER, Tallinn 1973
  • "Vanad fookused" ER 1974
  • "Naiste maailm" I-II, Mirabilia-sari, ER 197678
  • "Armastusest surmani: kaks Jaak Lõmme lugu" (jutustused) 1986
  • "Tühiasjad" ER 1989
  • "Raamatu sisse minek" (valimik kirjanduskriitikat, kirjutisi 1967–1987) ER 1991
  • "Mälulehed: kolme kümnendi tekste" (luulekogu) ER 1992
  • "Tagamaad" (novellid ja näidend), Faatum, Tallinn 2000
  • "Paturegister" (luulekogu), Faatum 2001
  • "Salve" (luule koondkogu; koostaja Piret Bristol), Faatum 2007

Meenutusraamatute tsükkel üldpealkirjaga "Inimese tegemine"Redigeeri

(kõigi köidete väljaandjaks on kirjastus Faatum, toimetaja Juhan Saar)

  • I raamat "Niidiliimija" 2002
  • II "Poiste sõda" I 2003
  • III "Poiste sõda" II 2004
  • IV "Kappan kaugele" 2006
  • V "Templis ja tavernis" 2008

Henn-Kaarel Hellat on koostanud raamatu "Artur Alliksaar mälestustes" (Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk) ning avaldanud selles kogumikus ka oma meenutusi ("Mentor Artur", lk 129–140) ja kirjavahetuse Matti Vagaga (lk 77–99).

TunnustusRedigeeri

2015. aastal pälvis Hellat Eesti Ulmeühingult tänukirja ühingu esimese auliikmena[2].

IsiklikkuRedigeeri

Henn-Kaarel Hellati isa Jüri Hellat oli Eesti Vabariigi sõjaminister Paul Lille käsundusohvitser ja lasti maha Norilskis 1942. aastal[3].

ViitedRedigeeri

  1. Hanneli Rudi: Suri sõna «ulme» loonud eesti kirjanik. Postimees, 14. X 2017, vaadatud 7. I 2018.
  2. Raul Sulbi "Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb" Postimees, AK, 28.10.2017, lk 14
  3. Hellar Grabbi. Eestlaste maa. Tartu 2004

KirjandusRedigeeri

  • Henn-Kaarel Hellati personaalnimestik. Koostanud Aive Nurmekivi, Põltsamaa 2007, 32 lk. (lk. 5–9 lühiülevaade kirjaniku elust ja loomingust)
  • Raul Sulbi "Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb" Postimees, AK, 28.10.2017, lk 14

VälislingidRedigeeri