Trofim Lõssenko

Trofim Denissovitš Lõssenko (ukraina keeles Трохим Денисович Лисенко Trohhõm Denõssovõtš Lõssenko; 29. september (vkj 17. september) 1898 Karlivka, Kostjatõnogradi maakond, Poltava kubermang – 20. november 1976 Moskva) oli ukraina päritolu nõukogude põllumajandusteadlane ja bioloog, lõssenkismi rajaja.

Trofim Lõssenko (1938)

Lõssenko sai 1934 Ukraina NSV Teaduste Akadeemia ja 1939 NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemikuks. NLKP-sse ta ei kuulunud. Aastal 1935 sai ta Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia akadeemikuks. Aastatel 1938–1956 ja 1961–1962 oli ta selle akadeemia president.

Olles ideoloogiline liider bioloogias ja põllumajandusteaduses, vastandas ta enese toetatava Ivan Mitšurini vaadetele toetuva mitšuurinliku bioloogia "reaktsioonilisele idealistlikule" "veismannismile-mendelismile-morganismile", mida esindasid August Weismann, Gregor Mendel ja Thomas Hunt Morgan.

Agronoomina pakkus Lõssenko välja ja propageeris uusi agrotehnilisi võtteid: jaroviseerimise ehk taimede harjutamise külmaga, puuvillapõõsaste kärpimise ning suvise ja ruutpesiti kartulipaneku.

Suuremat osa tema leiutatud meetodeid kritiseerisid Pjotr Konstantinov, Aleksandr Ljubištšev, Pjotr Lissitsõn jt veel enne nende laialdast juurutamist nõukogude põllumajandusse. Näidates Lõssenko teooria ja metoodika üldisi puudujääke, süüdistasid tema teaduslikud oponendid teda irdumises ülemaailmsest teadusest ja põllumajanduslikust praktikast.

Lõssenko pooldas Olga Lepešinskaja teooriat rakkude moodustumise kohta struktuuritust "elusainest", mis hiljem tunnistati ebateaduslikuks.

Lõssenkoga seostatakse kampaaniat, millega kiusati taga geneetikuid, samuti tema oponente, kes ei tunnustanud mitšurinlikku bioloogiat.

Lõssenko pälvis 8 Lenini ordenit, 3 Stalini preemiat (1941, 1943 ja 1949) ning Ukraina NSV Tööpunalipu ordeni. Ta oli sotsialistliku töö kangelane.

Pärast Nikita Hruštšovi tagandamist NSV Liidu juhi kohalt 1965 vabastati ka Lõssenko NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geneetika Instituudi direktori kohalt. Alates 1966. aastast kuni surmani töötas ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia teadusliku uurimise katsebaasi Gorki Leninskije laborijuhatajana.

John Wyndhami romaanis "Trifiidide päev" on Lõssenkot mainitud trifiidide aretajana.

Kirjandus

• Anu Raudsepp, "Lõssenkism ja Tartu Ülikooli bioloogiaosakond stalinismi ajal". Ajalooline Ajakiri 2009, nr 1/2, lk 179–196