Tasuleegid

"Tasuleegid" on Eugen Kapi ooper kolmes vaatuses ja viies pildis Paul Rummo libretole. See oli esimene Nõukogude Eesti patriootilis-rahvuslik ooper. Heliloojat autasustati selle eest 1946. aastal Stalini preemiaga. Seda on peetud helilooja meistriteoseks. Ooperiga tähistati 600 aasta möödumist Jüriöö ülestõusust. Ooperis on värvikaid stseene, kauneid aariaid, koore ja duette.

Heliloojal sündis idee Eduard Bornhöhe jutustuse "Tasuja" järgi ooperi komponeerimiseks juba 1930. aastatel õpingute ajal Tallinna Konservatooriumis. Viibides Teise maailmasõja ajal Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus 1942. aastal asutati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu Kunstide Komitee otsusel Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid, pöördus seal viibinud Eugen Kapp kord koos Paul Rummoga Volga ääres jalutades tema poole pakkumisega, et Rummo kirjutaks "Tasuja" teemadel talle ooperi libreto. Rummo soostus. Tekst valmis kolme kuuga. Kapp alustas komponeerimist Jaroslavlis, kuid lõpetas Tallinnas.

Ooperi esmaettekanne toimus 21. juulil 1945 Tallinnas kino Gloria Palace ruumides Estonia teatri trupi esituses. Esietendusel laulsid peaosi Benno Hansen (Mehis), Tiit Kuusik (Vambo), Meta Kodanipork (Saima) ja Martin Taras (Neeme). See oli omal ajal populaarne lavateos. Taasesitati Estonias 1948., 1956., 1974. ja 1975. aastal vabaõhuetendusena. Oli 1945. aastal Vanemuise mängukavas ning esitati 1950. aastal Tartus vabaõhuetendusena. 1956. aastal esitati Moskvas Eesti NSV kunstidekaadi programmi raames. Ajastukohase tendentsliku sisu ja skemaatilise ülesehituse poolest pole see hiljem leidnud taaslavastamist.

Peamised osad: Mehis (bass), Lemme (metsosopran), Neeme (tenor), Saima (sopran), Vambo (bariton), Sirje (sopran), Kulle (tenor), Läänihärra (bass), Rüütel (bass).

Tegevus

Ooperi tegevus toimub 1342–1343. aastal Eestis Lõuna-Harjumaal ja käsitleb Jüriöö ülestõusu sündmusi. Vambo on eestlaste saadikuna lähetatud Pihkvasse, Nogardisse ja Soome värbama liitlasi ülestõusuks sakslaste vastu. Vambo mõrsja Saima ootab teda tagasi ja tõrjub mõisa kupja Kulle lähenemis­katseid.

Harju vanema Mehise vanem poeg Neeme elab tammikus ja  kohtub oma mõrsja Sirjega. Nad tõotavad vastastikku truudust. Vambo tuleb teatega, et abi on lubatud nii Pihkvast ja Nogardist kui ka Turu foogtilt. Aeg ülestõusuks on käes järgmisel kevadel, kui mäekingul lööb loitma tulekeel.

Sirje ja Neeme pulmade ajal tulevad mõisamehed neiule järele, et läänihärra käsul viia Sirje esimese öö õigust kasutades mõisa ja riisuda talu vara kümnisemaksu arvel. Sirje viiakse väevõimuga ära. Neeme, Vambo ja teised tormavad röövijatele järele. Tagaajajad tulevad tagasi Sirje surnukehaga. Selleks, et vältida häbistamist, oli Sirje uputanud end Kuldallikasse.

Ülestõusnud asuvad mõisa ründama. Saima tahab neid aidata mõisa pääseda ja läheb kubjas Kullega mõisa kohtuma. Tasujate malev ootab märguannet, mis peagi mäekünkal süttib. Ülestõusnud hakkavad liikuma mõisa poole. Saima plaan tuleb ilmsiks. Ta võetakse kinni ja sunnitakse purjutavaid rüütleid lõbustama. Saimat kaitsta püüdev Kulle tapetakse.

Ülestõusnud tungivad lossiõue. Võitluses haavab läänihärra surmavalt Mehist ja langeb ise Vambo mõõga läbi. Eestlased vallutavad lossi. Ülestõusnud tõotavad minna võitlema Tallinna alla, kus neid ootab suurmalev.

Peamised muusikalood

Saima aaria "Juba tera valmib rukkipeades", Neeme aaria "Anun Sirje sind, et sa mind salliks", Vambo aaria "Las paitan sind ja suule surun huuled", koorid "Tasujate marss" ja "Me viljaväljad peavad saama vabaks".