Juri Miljutin (vene keeles Юрий (Георгий) Сергеевич Милютин; 18. aprill 1903 Moskva9. juuni 1968 Moskva) oli Nõukogude Liidu helilooja, Vene NFSV rahvakunstnik (1964), Stalini preemia laureaat (1949)[1].

Elulugu Redigeeri

Juri Miljutin sündis teenistuja perekonnas. 1918. aastal lõpetas Moskva Reaalkooli. Järgnevatel aastatel mängis draamarolle mitmetes Moskva teatrites, tehes etendustele ühtlasi muusikaseadeid. Töötas helilooja ja pianistina estraadikollektiivis Sinine bluus aastatel 1924–1925, kirjutas ka tantsumuusikat. 1924. aastal kirjutas esimese opereti Moskva teatris Ermitaaž. 1930. aastate alguses töötas kinodes tummfilmi klaverimängijana ning teatrites muusikaosakonna juhatajana.

Laiema tuntuse saavutas 1930. aastatel ja Teise maailmasõja päevil patriootlike laulude loojana. Sõja ajal esines kontsertbrigaadide koosseisus rindeväeosades. Sel ajal lõi ta ka filmimuusikat.

1945. aastast pööras Miljutin peamise tähelepanu operetile. Tema operette iseloomustasid hoogne tegevus, selge muusikaline joonis ning folkloorielementide kasutamine. Operette mängiti menukalt Nõukogude Liidu ning sotsialistlike riikide muusikateatrites.

Ta oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige 1952. aastast. Suri 9. juunil 1968 ning on maetud Moskva Novodevitšje kalmistule.[1]

Looming Redigeeri

  • 1940 "Näitleja elu"(«Жизнь актёра»)
  • 1945 "Neiud ärevil" («Девичий переполох»)
  • 1947 "Rahutu õnn" («Беспокойное счастье»)
  • 1949 "Trembita" («Трембита»)
  • 1953 "Esimene armastus" («Первая любовь»)
  • 1960 "Tsirkus süütab tuled" («Цирк зажигает огни»)
  • 1964 "Anjuta silmad" («Анютины глазки»)[1]

Viited Redigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 автор Яковлев М. М. | Милютин Г. С.| Музыкальная энциклопедия | Москва | 1976 | том=3

Allikad Redigeeri