Ava peamenüü

VanemadRedigeeri

Isa Aleksander Rebane oli rätsep, ema Emilie Rebane – pedagoog. 1920. aastal opteerus perekond Eestisse, täpsemalt Tartusse. 1921.a. suri isa ja ema kolis koos nelja lapsega Riisiperre. 1922.a. siirdus perekond Tallinna.

TöökäikRedigeeri

Pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt oli ta Ajaloomuuseumi direktor.[1] Ta vangistati Nõukogude võimude poolt süüdistatuna riigikukutamise kavatsuses muuseumi relvakogu kasutades koos teiste muuseumitöötajatega ning sai 25+5 aastat, kuid vabastati peagi.[2] Aastatel 1947–1948 oli ta Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi vanem teaduslik töötaja, 1947–1950 Tallinna Õpetajate Instituudi ajalookateedri juhataja, 1947–1955 Tartu Õpetajate Instituudi ajalookateedri juhataja. Vallandati Tallinna Õpetajate Instituudist seni selgitamata motiividel.[3]

Aastatel 1955–1966 oli ta Eesti NSV TA Majanduse Instituudi vanem teaduslik töötaja. Aastal 1965 osales ta Münchenis rahvusvahelisel majandusajaloo konverentsil.[4]

1966. aastal sai ta ka doktorikraadi ajaloo alal. Seejärel naasis ta Tartu Ülikooli ning sai 1966 professoriks (doktoritöö "Agraarküsimus Eestis feodaalse tootmisviisi vastuolude teravnemise ja kriisi perioodil (1760.–1820. aastad)" kaitses ta Moskva Riikliku Ülikooli juures 1965).[5]

Aastal 1969 hukkus ta liiklusõnnetuses.[6]

IsiklikkuRedigeeri

Filosoof Eero Loone on Leida Loone ja ajaloolase Nigolas Loone poeg.[7]

Leida Loone vend oli kriminaalõiguse professor Ilmar Rebane.[8]

TeoseidRedigeeri

  • Leida Rebane. Inglise-Saksa suhted enne Maailmasõda a. 1908-1912, Tartu 1932.
  • L. Rebane. Inglise-Saksa suhted enne Maailmasõda a. 1908-1912. – A. Anni jt (toim). Kultuuri ja teaduse teilt : mõtteid ja uurimusi Tartu Ülikooli 300-nda mälestusaasta puhuks, EÜS Veljesto koguteos, Tartu 1932.
  • Usuvahetuslik liikumine Läänemaal aa. 1883-1885, Tartu 1934.
  • Revolutsioonide eeldusi. – Juhan Andre jt (toim). Võim ja vaim: album Eesti Üliõpilaste Selts "Veljesto" 20-ks aastapäevaks, Tartu 1940.
  • Leonid Brutus, Leida Loone (toim). Põhijooni majandusliku mõtte ajaloost Eestis XIX sajandil, Tallinn 1958.
  • Soome ja Eesti ühiskonnategelaste poliitilisest suhtlemisest Eesti rahvusliku liikumise päevil: (1860.-1880-ndate aastateni). – Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, VIII kd., Ühiskonnateaduste seeria, 1959, nr. 1, lk 19–40.
  • Лооне, Лейда. Аграрный вопрос в Эстонии в период обострения противоречий и кризиса феодального способа производства (1760–1820 годы). Doktoritöö autorefereraat, Moskva 1965.
  • Valner Krinal, Leida Loone, Ivo Soidra. Majandusliku mõtte põhijooni kodanlikus Eestis (1920–1940), Tallinn 1968.

TõlkeidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Leida Loone. – Edasi, 5. oktoober 1969 (nekroloog).
  • Leida Loone. – Tartu Riiklik Ülikool, 10. oktoober 1969 (nekroloog).
  • Eesti nõukogude entsüklopeedia, 1. väljaanne, kd 4, 1972, lk 498.
  • Sirje Annist. Ajaloomuuseumi protsess 1945–46. aastal. – Tuna, 2002, nr 3, lk 40–57.

ArtiklidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Sirje Annist. "Ajaloomuuseumi protsess 1945–46. aastal". (nr 3, lk 40–57). Tuna, 2002.
  2. Imby Jeletsky intervjuu Leida Antinguga:
  3. Anu Raudsepp. "Ajaloo õpetamise korraldus Eestis eesti õppekeelega üldhariduskoolides. Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis". (lk. 404 ja 408). 2007. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
  4. [1]
  5. Autoreferaadi kirje ESTER-is
  6. Rein Kordes. "Sahinad ajalookoridorides". Kesknädal, 14. november 2001.
  7. Rein Ruutsoo. "Eesti mõttekultuuri suursaadik". Postimees, 28. mai 2005.
  8. EE 14. köide lk. 254

VälislingidRedigeeri