Nigol Andresen (ametlikult kuni 1940 Nikolai Andresen; 2. oktoober 1899 Avido Haljala vald24. veebruar 1985 Tartu) oli eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik. Ta on kasutanud kirjanduslikku varjunime Ormi Arp.

Nigol Andresen
Sünniaeg 2. oktoober 1899
Sünnikoht Haljala vald
Surmaaeg 24. veebruar 1985
Erakond Eesti Noorsotsialistlik Liit
Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei
Amet J. Varese valitsuse välisminister
Eesti NSV RKN hariduse rahvakomissar
Eesti NSV RKN esimehe asetäitja
Eesti NSV MN esimehe asetäitja
Eesti NSV ÜNPi esimehe asetäitja
Õppeasutus Rakvere Õpetajate Seminar
Eriala keskkooliõpetaja
Nigol Andresen (1941)

Haridus muuda

Aastal 1918 lõpetas Andresen Rakvere Õpetajate Seminari ning omandas 1920. aastal Tartus kursustel keskkooliõpetaja kutse. Töötas aastail 19181919 Narva-Jõesuu 2. Algkoolis, 19191920 Rakvere 2. Algkoolis ja Rakvere Tütarlastegümnaasiumis ning 19201931 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja Tallinna Prantsuse Lütseumis kirjanduse õpetajana.[viide?]

Poliitiline tegevus muuda

Nigol Andresen valiti Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei noortesektsiooni Eesti Noorsotsialistliku Liidu esimeheks. Nigol Andresen oli V Riigikogu liige, aastatel 1932–1937, Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei ja 1934. aasta märtsist Marksistliku Töörahva Ühenduse rühmas. N. Andresen korraldas töölisametiühingute tegevust, oli Eesti Tööliste Keskliidu ja Eesti Tööliste Haridusliidu juhatuse liige. Teda karistati mitmel korral riigivastase agitatsiooni eest. Sisekaitseülema otsusega 8. veebruarist 1939 keelati tal elamine kaitseseisukorra piirkonnas, välja arvatud Hiiumaa[1].

1940. aasta juunipööre muuda

Aastal 1940 sai ta Johannes Varese valitsuse välisministriks. Ta isegi tunnistas, et tal pole sel alal mingeid kogemusi, ent Andrei Ždanovi käsku tuli kuulata. Kui Eesti Nõukogude Liidu poolt annekteeriti, sai Andresenist 28. augustil 1940 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Eesti NSV hariduse rahvakomissar ning Nigol Andresen oli ka aastatel 1940 kuni 1946 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja.[viide?]

12. jaanuaril 1941 valiti Nigol Andresen NSV Liidu Ülemnõukogu saadikuks Eesti NSV-st.[viide?]

Teine maailmasõda muuda

1941. aastal põgenes ta Venemaale ja oli üks Jaroslavli kunstiansamblite peaalgatajaid.[viide?]

Tegevus pärast 1944. aastat muuda

Pärast sõda Eestisse tagasi tulles töötas Andresen Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjana ja 19461949 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitjana. Kui nõukogude võim asus hävitama raamatuid, mis talle ideoloogiliselt, faktoloogia, autorite või raamatutes mainitud isikute poolest ei sobinud, siis Andresen mitte ainult ei püüdnud Eesti raamatukogusid kaitsta, vaid kaitseski, seda vaiksel moel, millest kuigi palju kirjalikke jälgi ei jäänud.[2]

EKP KK VIII Pleenum ja langus muuda

Nigol Andresen langes 1950 EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi otsusega koos mitme teise juhtiva eesti kommunistiga "kodanliku natsionalistina" põlu alla. Andresen vahistati 24. märtsil 1950 ja sai 25 aastat, kuid vabanes nn Hruštšovi sula ajal 1955. aastal vangilaagrist Siberis.[viide?]

Pärast vabanemist ja Eestisse naasmist tõmbus ta avalikust elust tagasi.[viide?]

Nigol Andresen tegeles kirjandusteadlase ja kriitikuna, avaldas hulga monograafiaid.[viide?]

Tsitaat muuda

CCCP – yks riik noor,
kuid vallatu nagu jääkaru poeg
ja kõikjale ulatub, kõikjale poeb.[viide?]

Tunnustus muuda

Teosed muuda

Artiklid muuda

Viited muuda

  1. Nigol Andreesen saadeti Tallinnast välja. Esmaspäev, 11. veebruar 1939, nr. 6, lk. 3
  2. Piret Lotman. "Nigol Andresen ja Eesti raamatukogud sõjajärgsel ajal." – Tuna 2007, nr. 4, lk.79.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

Eelnev
Johannes Vares-Barbarus
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
1946–1947
Järgnev
Eduard Päll
Eelnev
Johannes Semper
Eesti NSV hariduse rahvakomissar
25. august 194020. juuni 1944
Järgnev
Jüri Nuut