Jaak Valge

Jaak Valge (sündinud 1. märtsil 1955 Kiviõli) on eesti ajaloolane ja poliitik. Ta kuulub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridadesse. Ta valiti 2019. aasta Riigikogu valimistel 3. märtsil 2019 XIV Riigikogu liikmeks.

Jaak Valge
23. oktoobril 2013 esinemas Eesti raamatu päeval Rahvusraamatukogus
XIV Riigikogu liige
Ametiaeg 2019–2023
XV Riigikogu liige
Ametisse asumise aeg 2023
Isikuandmed
Sündinud	1. märts 1955 Kiviõli
Erakond	Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei 1989–1993, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2018–
Alma mater	Tartu Ülikool
Elukutse	ajaloolane

Jaak Valge 2022. aasta Arvamusfestivalil

Haridus

Valge õppis 1961. aastast Kiviõli I Keskkoolis (lõpetas 1973); 1974–1977 Tartu Riiklikus Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnas ning 1981. aastast samas ajaloo erialal (lõpetas 1987). Aastal 1992 omandas samas ajaloo erialal magistrikraadi, 2003 kaitses doktoritöö teemal "Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924" (juhendaja Jüri Ant).

Töökäik

Enne ülikooli astumist töötas Valge mitmel proletaarsel ametikohal. Aastatel 1984–1995 töötas ta Ajaloo Instituudis laborandi ja teadurina, 1995–1999 Eesti Riigiarhiivis nõuniku, osakonnajuhataja ja teadusdirektorina, 1999–2001 Siseministeeriumis välismaalaste osakonna juhatana, 2001–2004 Viljandi maa-arhivaarina, 2004–2008 Viljandi Kultuuriakadeemia nõuniku ja teadusdirektorina. Aastast 1996 on ta töötanud Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituudis, alates 2004. aastast dotsendina (praegu õpetab globaliseerumise ajalugu, marksismi ajalugu ja ajaloodemograafiat) ning aastast 2005 Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadurina.

Jaak Valge peamisteks uurimisteemadeks on algul olnud majandusajalugu. Pärast 2005. aastat on ta keskendunud peamiselt sotsiaal- ja poliitilisele ajaloole. Muu hulgas on ta uurinud Eesti marksistlike intellektuaalide vaadete kujunemist (monograafia Punased I).

2007. aastal puhkes tuline ja ajakirjanduses palju kajastust leidnud debatt Jaak Valge ja Magnus Ilmjärve vahel, mille põhjuseks olid Ilmjärve teoses "Hääletu alistumine" avaldatud väited Konstantin Pätsi võimalikust koostööst Nõukogude Liiduga 1920. aastate teisel poolel ja 1930. aastate esimesel poolel. Nimelt leidis Valge, et Ilmjärve väited on sobilikud küll meedia tähelepanu võitmiseks, kuid pole allikatruud.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 2340 häält ning osutus valituks.

Teosed

Valge on avaldanud kaheksa monograafiat (neist viis koos kaasautoritega) Eestis ja Rootsis, umbes 60 teadusartiklit Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis, USA-s ja Inglismaal ning sadu populaarteaduslikke artikleid, esseesid, arvustusi jms.

2014. aasta lõpus ilmus monograafia "Punased I" Eesti kommunistidest ja marksistlikest intellektuaalidest, mille jaoks ta hakkas teadlikult materjali koguma 2006. aastal. Aastatel 2015–2018 uuris Valge Eesti parlamendi ajalugu, käsikiri valmis 2018. aastal ja raamat ilmus 2019. aasta alguses.

• "Lahtirakendamine: Eesti majanduse stabiliseerimine 1918–1924". Tallinn: Rahvusarhiiv, 2003.
• "Breaking Away from Russia". Stockholm: Stockholm University, 2006.
• "Punased I". Tallinn: Tallinna Ülikool, 2014.
• "Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu". Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2019. ISBN 9789949413607

Tunnustus

• 1995 – ingliskeelsete väljaspool Eestit publitseeritud teadustööde võistlusel II preemia
• 2003 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia
• 2007 – ajakirja Tuna parima artikli preemia
• 2007 – ajakirja Akadeemia hõbepreemia
• 2010 – Venemaa suurima vaenlase tiitel (Venemaa riiklik noortelaager Seligeris)
• 2015 – Lennart Meri teadustöö auhind monograafia "Punased I" eest

Välislingid

• Jaak Valge Eesti Teadusinfosüsteemis
• Jaak Valge blogi
• Ajaloolane Jaak Valge: Kas EKRE on paremäärmuslik või rahvuskonservatiivne?, Uued uudised, 13. oktoober 2019