Vikipeedia

Politsei- ja Piirivalveamet

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on Eesti korrakaitse keskasutus, mis loodi Siseministeeriumi haldusalas 1. jaanuaril 2010 Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveameti ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamisel.[1]

Politsei- ja Piirivalveamet
Politsei- ja Piirivalveameti vapp
Politseiameti peahoone Tallinnas
Lühend PPA
Asutatud 1. jaanuar 2010
Eesmärk sisejulgeoleku tagamine
Peakorter Pärnu maantee 139, Tallinn
Peadirektor Egert Belitšev
Emaorganisatsioon Siseministeerium
Töötajad 5000
Veebileht politsei.ee

Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesanneteks on avaliku korra kaitsmine, piirihalduse asjade korraldamine, merereostuse avastamine ja likvideerimine, merel otsingu- ja päästetööde korraldamine ning kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine.[2]

Organisatsiooni üldnimetus on politsei.

Ajalugu

muuda

Politseiameti, Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamist hakati ette valmistama 2006. aastal, kui sai selgeks, et Eesti liitub Schengeni viisaruumiga. Sellega kaasnes vajadus ühendada piirivalve, migratsioonijärelevalve ja politsei valdkond. Siseministeeriumis selgitati välja siseturvalisuse valdkonna peamised probleemid ning lahendusena pakuti välja valdkonna asutuste liitmine.[3]

Aprillis 2007 alustas tööd asutuste ühendamise ettevalmistamise töörühm, mis koostas ühendamise aluseks oleva memo Vabariigi Valitsusele. Sama aasta oktoobris alustas tööd asutuste ühendamise projektimeeskond, kelle eestvedamisel valmis asutuste ühendamise SWOT-analüüs. Jaanuaris 2008 andis valitsus heakskiidu ametite ühendamiseks. Ühendamise kuupäevaks määrati 1. jaanuar 2010.[3]

Mais 2009 võttis Riigikogu vastu politsei ja piirivalve seaduse ja juunis nimetas valitsus ametisse PPA peadirektori. Augustis 2009 lõpetas tegevuse PPA ühendamise projektimeeskond ja edasisi tegevusi juhtis PPA tulevane peadirektor.[3]

1. jaanuaril 2010 jõustusid ühendamiseks vajalikud seadused ning tööd alustas Politsei- ja Piirivalveamet.[3]

1. jaanuaril 2012 jõustunud PPA uue põhimäärusega kaotati prefektuurid iseseisvate politseiasutustena ja juhtimine tsentraliseeriti. Sama aasta novembris kaotati PPA struktuurist koordinatsioonibürood.[3]

1. oktoobril 2014 jõustunud PPA uue põhimäärusega kaotati valdkondlik struktuur ning algas üleminek teenusepõhisele juhtimisele.[3]

PPA peadirektorid

muuda
  1. 2010 – 2013 Raivo Küüt
  2. 2013 – 2023 Elmar Vaher
  3. 2023 – Egert Belitšev

Ülesanded

muuda

Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded, õigused ja kohustused on paika pandud politsei ja piirivalve seaduse ja asutuse põhimäärusega. Organisatsiooni peamised ülesanded on seotud avaliku korra tagamisega, süütegude uurimise ja ennetamisega, piiri valvamise, merepääste ning isiku Eestis viibimise aluste ja staatuse määratlemise ning isikut tõendavate dokumentide väljastamisega.[4]

PPA ülesanneteks vastavalt asutuse põhimäärusele on:

  1. süütegude ennetamine ja riikliku järelevalve teostamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;
  2. süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;
  3. isiku identiteedi haldamine ning dokumentide ja tegevuslubade väljaandmine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;
  4. migratsiooni- ja piirihalduse korraldamine;
  5. otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;
  6. kaitsealuste isikute kaitsmine ning määratud objektide valvamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;
  7. ameti ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö arendamine teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonide, avalikkuse ning välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  8. ameti tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu õigusaktist või muust rahvusvahelisest kohustusest tuleneva riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmine;
  9. ameti arengudokumentide väljatöötamine ning ettepanekute tegemine ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate ja arengudokumentide, tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide ja standardite väljatöötamiseks või muutmiseks, arvamuse andmine ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta ning osalemine nende väljatöötamisel;
  10. muude ameti tegevusvaldkonnaga seotud tasuliste teenuste osutamine õigusaktides sätestatud korras, kui selle tegevusega ei takistata põhiülesannete täitmist;
  11. muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.[5]

Tööliinist sõltumata on PPA-l üks eesmärk – olla selleks, et aidata.

Juhtimine ja ülesehitus

muuda

Personal

muuda
 
Piirivalve ja politsei ühispatrull 2008. aastal
 
Politseisõiduk 2016. aastal
 
Politseisõiduk 2019. aastal
 
Politseisõiduk 2023. aastal

Politsei- ja Piirivalveametis töötab ligikaudu 5000 inimest. Lisaks tegutseb Eestis 1500 vabatahtlikku abipolitseinike ja vabatahtlike merepäästjatena.[4]

Kõik eriteenistujad on politseiametnikud, sõltumata nende täpsemast ametinimetusest, milleks võib näiteks olla piirivalvur, liikluspolitseinik, menetleja või piloot.[4]

Ametikohad

muuda

Politsei- ja Piirivalveametis jagunevad ametikohad juhi ja spetsialisti ametikohtadeks. Spetsialisti ametikohad jagunevad omakorda peaspetsialisti, juhtivspetsialisti, vanemspetsialisti ja nooremspetsialisti ametikohaks.[2]

Teenistusastmed

muuda
Auaste Ametikoht
  Politseikindral PPA peadirektor
  Politseikindralinspektor PPA peadirektor

PPA peadirektori asetäitja

  Politseikolonel PPA peadirektor

PPA peadirektori asetäitja

Prefekt

  Politseikolonelleitnant PPA peadirektori asetäitja

Prefekt

PPA struktuuriüksuse juht

Peaspetsialist

  Politseimajor Prefekt

PPA struktuuriüksuse juht

Peaspetsialist

  Politseikapten PPA struktuuriüksuse juht

Peaspetsialist

Juhtivspetsialist

  Politseileitnant PPA struktuuriüksuse juht

Peaspetsialist

Juhtivspetsialist

  Vanemkomissar PPA struktuuriüksuse juht

Peaspetsialist

Juhtivspetsialist

Vanemspetsialist

  Komissar Juhtivspetsialist

Vanemspetsialist

  Ülemkonstaabel, üleminspektor Vanemspetsialist
  Vanemkonstaabel, vaneminspektor Vanemspetsialist

Nooremspetsialist

  Konstaabel, inspektor Vanemspetsialist

Nooremspetsialist

  Nooremkonstaabel, nooreminspektor Nooremspetsialist

Juhtimine

muuda

Peadirektor

muuda

Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor. Peadirektorile alluvad vahetult peadirektori asetäitjad ja keskkriminaalpolitsei juht, prefektid, siseauditibüroo juht ja sisekontrollibüroo juht. Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja.[5]

PPA peadirektori nimetab ametikohale viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.[2]

Peadirektori asetäitjad

muuda

Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus on neli peadirektori asetäitjat:

  1. peadirektori asetäitja arenduse alal;
  2. peadirektori asetäitja varade alal;
  3. peadirektori asetäitja piirivalve alal;
  4. keskkriminaalpolitsei juht.[5]

Peadirektori asetäitjale arenduse alal allub arendusosakond, peadirektori asetäitjale varade alal allub administratsioon, peadirektori asetäitjale piirivalve alal allub piirivalveosakond ja keskkriminaalpolitsei juhile allub keskkriminaalpolitsei.

PPA peadirektori asetäitja nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul.[2]

Prefekt

muuda

Prefekt juhib ja korraldab prefektuuri tööd. PPA prefekti nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul.[2]

Juhtkond

muuda

Politsei- ja Piirivalveameti juhtkonda kuuluvad:

Struktuuriüksused

muuda
  1. arendusosakond;
    • analüüsibüroo
    • eelarvebüroo
    • ennetuse- ja süüteomenetluse büroo
    • identiteedi ja staatuse büroo
    • rahvusvahelise koostöö büroo
    • strateegiabüroo
    • valmisoleku ja reageerimise büroo
  2. keskkriminaalpolitsei;
  3. piirivalveosakond;
    • kriisideks valmisoleku büroo
    • piirihaldusbüroo
    • rahvusvahelise operatiivinfo büroo
    • lennusalk
    • laevastik
  4. Põhja prefektuur;
  5. Ida prefektuur;
  6. Lõuna prefektuur;
  7. Lääne prefektuur;
  8. administratsioon;
    • kommunikatsioonibüroo
    • logistikabüroo
    • õigusbüroo
    • personalibüroo
    • teabehaldusbüroo
  9. sisekontrollibüroo;
  10. siseauditibüroo.[5]

Statistika

muuda
  • Ööpäevas sõidavad patrullid inimestele appi keskmiselt 400 korral.
  • Aastas uuritakse 26 000 kuritegu ja menetletakse 130 000 väärtegu.
  • Aastas antakse inimestele välja pool miljonit isikut tõendavat dokumenti.
  • Pidevalt on politsei valve all 338 kilomeetri pikkune idapiir, mis on ühtlasi Euroopa Liidu välispiiriks.[4]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Politsei ja piirivalve seadus, RT I 2009, 26, 159
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Politsei ja piirivalve seadus". Riigi Teataja. Vaadatud 20.12.2021.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Politsei- ja Piirivalveameti moodustamise kulg ja tulemuslikkus. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 19. aprill 2016. Vaadatud 20.12.2021.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "PPA lugu ja väärtused". Vaadatud 20.12.2021.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus". Riigi Teataja. Vaadatud 20.12.2021.
  6. ↑ "Juhtkond". Vaadatud 20.12.2021.
  7. ↑ "Eesti veebisaitidel alustab tööd FBI ehk Facebooki-inspektor"[alaline kõdulink] Eesti Päevaleht, 1. juuni 2011

Välislingid

muuda
Eelnev
Politseiamet 1991–2009
Piirivalveamet 1991–2009 		Politsei- ja Piirivalveamet
2010– 		Järgnev
–
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Politsei-_ja_Piirivalveamet&oldid=6706120"