Väärtegu

Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks liiklusseaduses [2]). Väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.[3]

Õigushüvesid kahjustavad süüteod on jaotatavad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteo ja väärteo erinevus seisneb nende raskuses ja nende eest määratavas karistuses[4]

Peamisteks väärtegudeks on erinevad korrarikkumised: avaliku korra rikkumised, maksu- ja tollialased rikkumised, liikluseeskirjade rikkumised ja keskkonnaga seotud rikkumised. Väärteod on leitavad erinevatest seadustest nt ühistranspordiseadusest[5], tolliseadusest[6], liiklusseadusest[2], osad ka karistusseadustikust[4]

Väärteo menetlusRedigeeri

Kohtuprotsessis osalevad menetlusalune isik, kelle suhtes on väärteomenetlust alustatud, ja kohtuväline menetleja.

Väärteo menetleja on kohtuvälises menetluses täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ( nt politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, tööinspektsioon, ravimiamet jne) või valla- või linnavalitsus (nt Tallinna Munitsipaalamet, Rapla Linnavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus jne).[3] Valla- või linnavalitsusel ehk kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada eraldi osakond, mis tegelebki linna või valla territooriumil väärtegude menetlemisega ning korra hoidmisega. Selline asutus saab menetleda ainult neid rikkumisi ehk väärtegusid, mis on toime pandud selle omavalitsuse territooriumil, mille ametnik ta on.

Väärteomenetluse seadustiku § 57 lg 1 p  6  ja § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsusesse ja väärteoprotokolli märkida väärteo toimepanemise aeg ja koht, need on osa väärteo lühikirjeldusest.[3] Näiteks politsei paneb kirja väärteo lühikirjelduse. Väärteoprotokollis peab olema välja toodud, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millistest asjaoludest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud.[7]

Väärteo karistusRedigeeri

Väärteo toimepanemise eest karistatakse isikut peamiselt kas rahatrahvi, aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega. Rahatrahvi määramise pädevus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul.[4]

Rahatrahvi määraks on 3­­–300 trahviühikut, ühele trahviühikule vastab 4 eurot. Füüsilisest isikust väärteo toimepanijale saab määrata rahatrahvi suurusjärgus 12–1200 eurot. Juriidilisele isikule saab määrata trahvi suurusjärgus 100–400 000 eurot.[3]

Aresti määramise õigus on ainult kohtul. Kohtuväline menetleja aresti määrata ei saa, kuid ta saab kas määrata trahvi või taotleda kohtult isikule kuni 30 päeva pikkuse aresti kohaldamist. Alaealise puhul on kohtul võimalik mõista kuni 10 päeva aresti.[4]

Juhtimisõiguse äravõtmine määratakse liiklusalase väärteo eest. Karistuse kestuse ajal on keelatud juhtida sõidukit. Juhtimisõiguse äravõtmise võivad määrata nii kohus kui ka kohtuväline menetleja.[4]

Lahendi kaebusRedigeeri

Väärteoasja ning väärteoasjas koostatud lahendi peale esitatud kaebust arutab antud maakohus, kelle piirkonnas tegu toime pandi. Maakohtu tehtud otsus on õigus edasi kaevata ringkonnakohtusse ning ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik edasi kaevata riigikohtusse.[8]

Kohtuvälise menetleja koostatud otsus on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse kohtule. Portaali E-toimik vahendusel saab esitada kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse kohtus vaidlustamiseks, vastulauseid väärteoprotokollile ja kõiki dokumente, mis on seotud väärteoasja kohtumenetlusega.[4]

Väärteost teatamineRedigeeri

Info toimunud või toimepandavate väärtegude kohta tuleks edastada väärtegude kohtuvälistele menetlejatele. Nemad saavad väärtegusid toime pannud isikuid karistada. Kaebuse esitamisel tuleb kindlaks teha, kelle töövaldkonda antud rikkumisega tegelemine kuulub. Näide: toimub avaliku korra rikkumine (prügikastide lõhkumine maja ees), tuleks teavitada politseid.[4]

Liiklusõnnetuse korral, kui inimene on viga saanud või isikud ei saa süü osas kokkuleppele, tuleb helistada hädaabinumbril 112. Samuti tuleb hädaabinumbrile helistada lähisuhtevägivalla puhul.[9]



ViitedRedigeeri

  1. Kehtiv karistusseadustik
  2. 2,0 2,1 "Liiklusseadus". eRT. Vaadatud 27. juuni 2019.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Väärteomenetluse seadustik Riigi Teataja (vaadatud 13. oktoobril 2021)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 Politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, justiitsministeerium (01.10.2021). "Väärtegu". eesti.ee. Vaadatud 13.10.2021.
  5. Riigikogu (30.03.2021). "Ühistranspordiseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 13.10.2021.
  6. Riigikogu (12.05.2021). "Tolliseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 13.10.2021.
  7. Riigikohus kriminaalkolleegium (09.04.2008). "Kohtuotsus 3-1-1-9-08". Riigikohus. Vaadatud 02.11.2021.
  8. Riigikogu (08.07.2021). "Väärteomenetluse seadustik". Riigi Teataja. Vaadatud 13.10.2021.
  9. Häirekeskus. "Kuidas jõuab abi sinuni?". Häirekeskus. Vaadatud 13.10.2021.