Ava peamenüü

Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks liiklusseaduses [2]).

Väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.[3]

Väärteo menetleja võib olla kohus (maakohus, ringkonnakohus ning Riigikohus) või kohtuvälises menetluses täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ( nt Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu - ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Ravimiamet jne) või valla- või linnavalitsus ( nt Tallinna Muniptsipaalamet, Rapla Linnavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus jne).[3] Valla- või linnavalitsusel ehk kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada eraldi osakond, mis tegelebki linna või valla territooriumil väärtegude menetlemisega ning korra hoidmisega. Selline asutus saab menetleda ainult neid rikkumisi ehk väärtegusid, mis on toime pandud selle omavalitsuse territooriumil, mille ametnik ta on. Väärteod on leitavad erinevatest seadustest nt ühistranspordiseadusest, liiklusseadusest, osad ka karistusseadustikust.

ViitedRedigeeri

  1. Kehtiv karistusseadustik
  2. "Liiklusseadus". eRT. Kasutatud 27. juuni 2019.
  3. 3,0 3,1 Väärteomenetluse seadustik Riigi Teataja (vaadatud 13. oktoobril 2014)