Ava peamenüü

Kriminaalmenetlus (ingl criminal procedure) on menetlus, mille käigus selgitatakse kuriteo asjaolud.[1] Olulisel kohal on ka kuriteos kahtlustatava põhiõigusi tagav kohtlemine ja alusetu kahtlustuse välistamine.[2]

Kriminaalmenetluse puhul saab eristada üldmenetlust ja mitmesuguseid erimenetlusi. Erimenetluste põhiliik on lihtmenetlused, mis jagunevad lühimenetlusteks, kokkuleppemenetlusteks, käskmenetlusteks ja kiirmenetlusteks.[3]

Põhiõigused kriminaalmenetlusesRedigeeri

Kriminaalmenetluse põhiõiguste loetuelu on pikk ning olulisimad allikad on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon koos selle protokollidega, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja põhiseadus.[4]

Üks kesksemaid kriminaalmenetlusega seotud õigusi on õigus õiglasele kohtumenetlusele, mis sisaldub Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6. Õiglase kohtumenetluse all peetakse silmas nii menetluse eri aspekte, õigusi kui ka põhimõtteid. Õigus õiglasele kohtumenetlusele sisaldab kahte aspekti, millest esimene muudab õiguse kohaldatavaks nii haldus-, tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses ning teine aspekt seisneb spetsiifilistes õigustes, mida tuleb tagada kriminaalkohtumenetluses.[5]

Oluline kriminaalkohtumenetluse põhimõte on süütuse presumptsioon, mis osutab viisile, kuidas tuleb kohelda inimest, keda pole veel süüdi mõistetud.[6] Süütuse presumptsiooni tunnustatakse kõikides olulistes rahvusvahelistes inimõiguse dokumentides ning seda sisaldab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg 1, mis sätestab, et inimest ei tohi kohelda kuriteos süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.[7] Süütuse presumptsioon hõlmab ka tõendamisreeglit.[8] Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg 2 alusel ei ole keegi kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.[9]

Kohtueelne menetlusRedigeeri

Kohtueelne menetlus on menetlusstaadium, kus luuakse alus süüdistusakti koostamisele.[10] Kohtueelse menetluse käigus kogutakse tõendusteavet ja luuakse kohtumenetluseks vajalikud tingimused.[11] Kohtueelses menetluses otsustatakse, kas kuriteo asjaolusid on võimalik kohtulikul arutamisel tõendada, kas lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse põhimõttel või jätkata menetlust ja koostada süüdistusakt, kas jätkata kriminaalmenetlust üldkorras või kasutada lihtmenetluse vormi.[10]

Kohtueelses menetluses on uurimisasutuse ja prokuratuuri ülesanne välja selgitada asjaolud, mis õigustavad ja süüstavad kahtlustatavat ning süüdistatavat.[11] Uurimisasutusel ja prokuratuuril on õigus kasutada kõiki seadusega lubatud toiminguid, kui need on kohased ja vajalikud tõendusteabe kogumiseks või muude tingimuste loomiseks kohtumenetluseks.[10] Nii liht- kui ka üldmenetluse puhul on kohtu jaoks määrava tähtsusega kohtueelselt menetlust teinud ametniku töö põhjalikkus ja korrektsus.[12]

Kohtueelse menetluse andmeid võib kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides avaldada prokuratuuri loal ja määratud ulatuses. Andmeid on keelatud avaldada, kui need aitavad kaasa kuritegevusele või raskendavad kuriteo avastamist, kahjustavad Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve, seavad ohtu ärisaladuse või kahjustavad juriidilise isiku tegevust, andmesubjekti või kolmandate isikute õigusi.[11] Kohtueelne menetlus on salajane, et kaitsta menetlust puudutavaid isikuid ja tagada kohtulikul arutusel osalevate isikute erapooletus ning menetluse edukas lõpuleviimine.[10]

Uurimistoimingute hulka kuuluvad ülekuulamine, vastastamine, ütluste seostamine olustikuga, äratundmiseks esitamine, vaatlus, läbiotsimine ja uurimiseksperiment. Uurimistoimingu protokoll peab sisaldama uuringutoimingute tingimusi, käiku ja tulemusi.[13]

Lihtmenetluse liigidRedigeeri

KokkuleppemenetlusRedigeeri

Kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.[11] Kokkuleppe läbirääkimiste põhiobjekt on kuriteo kvalifikatsioon, karistuse liik ja määr ning läbirääkimiste tulemina sõlmitakse seaduse nõuetele vastav kokkulepe.[14]

KäskmenetlusRedigeeri

Käskmenetlus on kirjalik menetlus, mille korral süüdistatava ärakuulamist kohtus ei toimu.[15] Kohus võib prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kahtlustatav peab olema täisealine ja tegu peab olema teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged, ning prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust.[11]

LühimenetlusRedigeeri

Kohus võib lahendada süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte kohtusse välja ei kutsuta.[11]

KiirmenetlusRedigeeri

Kohus võib kriminaalasja lahendada kiirmenetluses, kui prokuratuur esitab kohtule taotluse 48 tunni jooksul alates hetkest, mil isik kuulatakse kahtlustatavana üle või peetakse kahtlustatavana kinni. Tegemist peab olema teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged.[11]

ViitedRedigeeri

  1. E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 12.
  2. E. Kergandberg, M. Sillaots. lk 13.
  3. E. Kergandberg, M. Sillaots. lk 20.
  4. U. Lõhmus. Põhiõigused kriminaalmenetluses. Tallinn: Juura 2014, lk 21.
  5. U. Lõhmus. lk 36.
  6. U. Lõhmus. lk 61.
  7. U. Lõhmus. lk 60.
  8. U. Lõhmus. lk 62.
  9. Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT 1992, 26, 349.
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 E. Kergandberg, M. Sillaots, lk 258.
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 11,5 11,6 Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I 2003, 27, 166.
  12. U. Krüger. Kriminaalmenetlus: tõendamine kohtueelses menetluses: üldkäsitlus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2007, lk 19.
  13. E. Kergandberg, M. Sillaots, lk 260.
  14. E. Kergandberg, M. Sillaots. lk 367.
  15. E. Kergandberg, M. Sillaots. lk 379.