Keskkriminaalpolitsei
See artikkel räägib 1993–2009 tegutsenud ja 2012. aastal taastatud riigiasutusest; aastatel 2010–2011 täitis Eesti keskse kriminaalpolitseiasutuse ülesandeid Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei on 2012. aastal taasmoodustatud[1] Eesti kriminaalpolitsei keskasutus.
Eesti politsei vapp | |
Lühend | KKP |
---|---|
Asutatud |
1993–2010 2012– |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht | Tööstuse tänav 52, 10416 Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik ja rahvusvaheline piiriülene koostöö |
Juhtkond | Keskkriminaalpolitsei juht Oskar Gross |
Emaorganisatsioon | Politsei- ja Piirivalveamet |
Aastatel 1993–2009 oli Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei Eesti Siseministeeriumi koosseisu kuulunud ning Politseiametile allunud kriminaalkuritegevuse vastane politsei keskasutus võitluses organiseeritud kuritegevuse ning rahvusvaheliseks koostööks teiste riikide õiguskaitseorganitega.
2012. aasta 1. jaanuarist taastati Keskkriminaalpolitsei Politsei ja Piirivalveameti struktuuris – PPA KPO nimetati taas PPA Keskkriminaalpolitseiks.
Ülesanded
muudaVastavalt Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse § 17 on keskkriminaalpolitsei ülesanneteks:
- kriminaalpolitsei tegevuse koordineerimine ja arendamine[2], tegevusmeetodite ja -juhiste väljatöötamine;
- organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse korraldamine;
- korruptsioonivastase võitluse korraldamine;
- rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
- jälitustegevuse teostamine ja kuritegude kohtueelne menetlemine;
- tunnistajakaitse korraldamine;
- Interpoli riikliku keskbüroo ja Europoli riikliku üksuse ning teiste kriminaalpolitsei rahvusvahelise koostöö kontaktpunktide ülesannete täitmine;
- Schengeni konventsiooni mõistes rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutava keskasutuse, teabe vahetuseks määratud keskasutuse ja Schengeni infosüsteemi siseriikliku osa eest vastutava keskasutuse ülesannete täitmine;
- Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt määratud isikute kaitsmine;
- süütegudega saadud vara ja kuriteoga saadud laiendatud konfiskeerimisele kuuluva vara väljaselgitamise ja hindamise ning selle võõrandamise tõkestamiseks vajalike toimingute korraldamine.
Juhid ja organisatsioon
muuda- 2. mai 2023 - Oskar Gross, Keskkriminaalpolitsei juht
- 8. mai 2017 – 2. mai 2023 Aivar Alavere, Keskkriminaalpolitsei juht
- 1. august 2013– 8. mai 2017[3] Krista Aas, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei osakonna direktor
- 1. jaanuar 2012–2013 Raigo Haabu, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei osakonna direktor [4];
- 1. jaanuar 2011–31. detsember 2011 Raigo Haabu, PPA peadirektori asetäitja ja kriminaalpolitseiosakonna direktor;
- 1. september 2009–31. detsember 2009 Raigo Haabu, Politseiameti peadirektori asetäitja ja Keskkriminaalpolitsei direktor;
- 2007–31. august 2009 Eerik Heldna, Keskkriminaalpolitsei direktor [5];
- 2005–2008 Elmar Vaher, Keskkriminaalpolitsei direktor;
- 2003–2005 Lauri Tabur, Keskkriminaalpolitsei direktor;
- 2002–2003 Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei direktor;
- 2001–2002 Ralf Palo, Politseipeadirektori asetäitja Keskkriminaalpolitseis;
- 1993–2001 Kalev Prillop, Keskkriminaalpolitsei direktor;
- 27. juuli 1992–1993 Kalev Prillop, Kriminaalpolitsei büroo komissar;
Ajalugu
muudaEesti kriminaalpolitsei moodustati 5. jaanuaril 1920. aastal, kriminaalpolitsei korraldusega[6] Kohtuministeeriumi alluvuses. Kriminaalpolitsei asutustena moodustati: Kriminaalpolitsei peavalitsus Tallinnas ja politseivalitsuste kriminaalpolitsei osakonnad Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Võrus, Petseris, Valgas, Viljandis, Pärnus, Paides, Haapsalus ja Kuresaares. Kriminaalpolitsei kohuseks oli prokuratuuri ja kohtuvõimude ülesandel, ametasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal, kui ka oma algatusel, kuritegevuse jälgimist alustada ja juurdlemist toimetada.
- Pikemalt artiklis Eesti politsei (1918–1940)
Kriminaalpolitsei Büroo
muudaEesti Vabariigi taasloodud politseis moodustati kriminaalpolitsei keskasutusena 1. märtsil 1991 Eesti Vabariigi Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo.
Kriminaalpolitsei Büroo, koosnes kahest allosakonnast:
- Raskete kuritegude vastu võitlemise osakond;
- Autotranspordi ärandamise vastu võitlemise jaoskond
Keskkriminaalpolitsei
muuda1. juulist 1993 muudeti Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo Keskkriminaalpolitseiks (keskkripo), kes pidi tegelema üldriiklike või maakondade vaheliste kuritegude avastamisega.
PA KKP organisatsioon 15. juunist 1993
muuda- Keskkriminaalpolitsei direktor
- keskkriminaalpolitsei abidirektor
|
|
|
|
- Organisatsioonimuudatused 1994. aastal
1994. aastal läbi viidud KKP organisatsiooni struktuuri muutmise tulemusena oli 1994. aastal asutuse ülesehitus:
|
|
|
- Uued organisatsioonimuudatused 1994. aastal
Organisatsioonimuudatused 1994. aastal 1. novembrist oli järjekordselt muudetud organisatsioon järgmine:
|
|
|
- Organisatsioonimuudatused 1998. aastal
1. veebruarist 1998 muudeti KKP tegevusvaldkondi ja allosakondade struktuuri järgmiselt:
- Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkond olid:
- kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel;
- kriminaalasjade kohtueelne uurimine kriminaalkohtumenetluse korras ja käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel.
§8. Keskkriminaalpolitsei ennetab, tõkestab ja avastab üleriigilise tähtsusega kuritegusid, mis:
- on toime pandud kuritegelike ühenduste poolt või on nende tegevusega puutumuses;
- omavad erilist ohtlikkust või üldsuse erilist tähelepanu või on eriti raskete tagajärgedega;
- on tekitanud riigile või omavalitsusele suurt varalist kahju;
- seonduvad rahapesuga;
- eeldavad ulatuslikku rahvusvahelist koostööd;
- on ulatuslikud narkokuriteod;
- on erilised kuriteo toimepannud isikute arvu või kuriteoepisoodide tõttu;
- on toime pandud üldohtlikul viisil[7].
|
|
|
1. juulil 1998 liideti Keskkriminaalpolitseiga Uurimisosakonnad, seni iseseisva üleriigilise asutusena tegutsenud Keskuurimisbüroo, KUB piirkondlikud uurimisbürood liideti maakondade Politseiprefektuuridega.
„ | Keskkriminaalpolitsei on surnud. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise üksuste killustamine ja viimine prefektuuridesse tasemele, näitab, et sellise kuritegevuse mõju ei mõisteta. | “ | Koit Pikaro, endine Keskkriminaalpolitsei abidirektor (9. aprill 2010)[8] |
- §5. Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkondadeks olid :
- rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;
- kriminaalpolitsei valdkonnaga seotud rahvusvahelise koostöö korraldamine;
- tunnistajakaitse korraldamine;
- rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
- jälitustegevuse teostamine ja kriminaalasjade kohtueelne menetlemine;
- Interpoli riikliku keskbüroo ja Europoli riikliku üksuse ülesannete täitmine[9];
2001. aasta 1. juuniks oli KKP organisatsioonis:
|
|
|
2002. aasta 25. jaanuariks oli KKP organisatsioonis:
|
|
|
2002. aasta 1. juuliks oli KKP organisatsioonis:
|
|
|
Politseiameti Kriminaalosakonnale allusid Jälitustalitus, Uurimistalitus ja Rahapesu Andmebüroo.
Politseiorganisatsiooni muudatused, 2004
muuda2004. aastal läbi viidud politseiorganisatsiooni muudatustega likvideeriti maakondlikud ja linnade politseiprefektuurid ja moodustati 4 regionaalset politseiprefektuuri: Põhja, Ida, Lääne ja Lõuna Politseiprefektuur. Üleriikliku spetsialiseeritud politseiasutusena säilis Keskkriminaalpolitsei.
1. juulil 2004 jõustunud uus kriminaalmenetluse seadustik tugevdas oluliselt prokuratuuri rolli kriminaalkuritegude eeluurimisel ja avastamisel. Uue kriminaalmenetluse seadustiku alusel annab prokuratuur load kriminaalpolitseile jälitustoimingute läbiviimiseks, jälitustegevuses.
„ | Prokuröri muutumine kriminaalmenetluse juhiks menetluse algusest peale tähendab seda, et kohtueelses menetluses teeb kõik kaalukamad otsused kõrgharitud õigusala professionaal, kelle võimed ja ettevalmistus võimaldavad langetada mitte üksnes karistusseaduse, vaid ka põhiseaduse sättele ja mõttele vastavaid otsuseid, juhendada uurijaid parimate kohtukõlbulike tõendite leidmisele ning suunata kriminaalmenetlust kõige otstarbekamale menetlusrajale. | “ | Justiitsminister Rein Langi ettekanne prokuröride üldkogul 27.05.2005 [10] |
2004. aasta 1. jaanuaril jõustunud Keskkriminaalpolitsei põhimääruse§ 6. kohaselt olid Keskkriminaalpolitsei ülesanded:
(1) Keskkriminaalpolitsei ülesanded jälitustegevuse teostamisel on: 1) jälituse eri- ja erandtoimingute teostamine; 2) kriminaalmenetluse välise jälitustegevuse teostamine riigis; 3) osalemine rahvusvahelises jälitustegevuse alases koostöös; 4) kriminaalpolitseialase teabe kogumise, talletamise ja kasutamise korraldamine riigis.
(2) Keskkriminaalpolitsei ülesanded rahvusvahelise koostöö teostamisel on: 1) Eesti kriminaalpolitsei koostöö korraldamine rahvusvaheliste organisatsioonide raames ja teistes riikides paiknevate politsei sideohvitseridega; 2) keskasutusena tegutsemine Eesti Vabariigis jõustunud ja kuritegevusega võitlemist reguleerivate rahvusvaheliste lepingute täitmisel kriminaalpolitseis; 3) piiriüleste kriminaalpolitseioperatsioonide korraldamine ja koordineerimine; 4) teiste ametkondadega koostöö tegemine, vahetades kriminaalteavet ja edastades õigusabipalveid; 5) rahvusvahelise kriminaalteabe kogumine; 6) isikute ja varastatud esemete rahvusvahelise tagaotsimise korraldamine; 7) teiste ametkondade ja teiste riikide pädevate asutustega ööpäevase kommunikatsiooni tagamine.
(3) Keskkriminaalpolitsei ülesanded kriminaalpolitseialase tegevuse koordineerimisel on: 1) politseiasutustele parima kriminaalmenetluspraktika küsimustes juhiste andmine; 2) politseipeadirektorile ettepanekute tegemine Politseiameti ja tema hallatavate asutuste uurimisalluvuse muutmiseks ning politseiasutuste vaheliste uurimisgruppide moodustamiseks; 3) jälitustegevuse erandtoimingute läbiviimise võimalikkuse üle otsustamine; 4) vajadusel politseiasutuste jälitustegevuse kontrollimine; 5) politsei üleriigilise jälitustegevuse arvestuse pidamine; 6) riigiasutustele avalduste ja märgukirjade lahendamiseks edastamine[11].
Keskkriminaalpolitseid juhis politseipeadirektori asetäitja (Keskkriminaalpolitsei juht).
22.12.2003 Siseministri määrusega nr 113, allutati KKP-le ka 1. jaanuarist 2004 Rahapesu andmebüroo[12], Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo tegevusvaldkonnaks oli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning 18.07.2004 jõustunud muudatusega täiendati Keskkriminaalpolitsei ülesanded ka ööpäevase rahvusvahelise kommunikatsiooni tagamise kohustusega, kui Europoli riikliku üksuse ja Interpoli rahvusliku keskbüroona Eesti Vabariigis[13]
Keskkriminaalpolitsei struktuuriüksused olid: 1) analüüsi- ja planeerimisbüroo; 2) menetlusosakond (Organiseeritud kuritegevuse talitus, Majanduskuritegude talitus, Narkokuritegude talitus, IT kuritegude talitus); 3) kriminaalteabe osakond (Piiriülese koostöö talitus, Rahvusvahelise õigusabi talitus); 4) operatiivosakond (Kiirreageerimistalitus, I talitus, II talitus); 5) personalibüroo; 6) asjaajamisbüroo; 7) rahandusbüroo; 8) majandusbüroo.
PPA kriminaalpolitseiosakond, 2010–2012
muuda- Pikemalt artiklis Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond
Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei likvideeriti 31. detsembril 2009 ning asutuse baasil moodustati Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond.
2011. aasta sügisel loodi KPO koosseisus üleriiklikud, piirkondlike talitustega:
- korruptsioonikuritegude vastane büroo, juht Mati Ombler (Lõuna talituse juht Riho Tamm, Lääne talituse juht Mehis Mets) ja
- kriminaaltulu tuvastamise büroo[14].
PPA KKTB tegeleb korruptsioonijuhtumitega, kui tegu on omavalitsustes ja riigiametites töötavate ametnikega ning eraettevõtete/mittetulundusühingutega[15].
PPA keskkriminaalpolitsei
muuda2012. aasta 1. jaanuarist taastati Keskkriminaalpolitsei Politsei ja Piirivalveameti struktuuris – PPA KPO nimetati PPA Keskkriminaalpolitseiks.
„ | KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada | “ | siseminister Vaher[16] |
Tegevusest
muuda„ | Tollal oli selline ütlus, et õige kriminaalpolitseinik on see, kelle vastu on pätilt kaebus ja kelle suhtes käib menetlus. Siis olid tegija. | “ | Andres Anvelt, Keskkriminaalpolitsei abidirektor[17] |
- 1997. aastal saadeti KKP tegevuse tulemusena Ida-Viru maakohtusse vendade Satšukkide kriminaalasi, milles kohtu alla läks 12 inimest ja ühiseks menetluseks oli kokku liidetud 25 kriminaalasja, kus kohtualuseid seostati vähemalt kuue inimese tapmise ning kolme inimese tapmiskatsega, lisaks terve rida vähemohtlikke episoode[18].
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Kärt Anvelt, Keskkriminaalpolitsei tuleb taas, aga mitte eraldi asutusena, Eesti Päevaleht, 30. november 2011
- ↑ Märt Palo, Teabepõhise politseitegevuse strateegia rakendamise võimalused kriminaalpolitseis, Sisekaitseakadeemia, Magistritöö. Tallinn 2016
- ↑ Keskkriminaalpolitsei juhist saab politsei peadirektori asetäitja, www.err.ee, 20.04.2017
- ↑ Taasasutatud keskkriminaalpolitsei juhiks saab Raigo Haabu, Õhtuleht, 22. detsember 2011
- ↑ Holger Roonemaa, Keskkriminaalpolitsei juht Heldna läheb kaposse tööle, Eesti Päevaleht, 5. august 2009
- ↑ Eesti wabariigi walitsemise ajutise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 5. jaanuaril 1920. a. wastuwõetud kriminaal-politsei korraldus, Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920
- ↑ Keskkriminaalpolitsei põhimäärus, RTL, 06.08.1998, 248, 1023
- ↑ "Koit Pikaro: Partei juhtis miilitsa tööd, nagu ERSP Eesti politseid" Delfi, 9. aprill 2010
- ↑ Keskkriminaalpolitsei põhimäärus, RTL 2006, 53, 973
- ↑ "Justiitsminister Rein Langi ettekanne prokuröride üldkogul 27.05.2005". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.06.2007. Vaadatud 22.08.2012.
- ↑ Keskkriminaalpolitsei põhimäärus, RTL 2003, 118, 1903
- ↑ Siseministri 14. novembri 2003. a määruse nr 92 "Politseiameti põhimäärus" ja määruse nr 93 "Keskkriminaalpolitsei põhimäärus" muutmine, RTL 2003, 132, 2137
- ↑ Politseiasutuste põhimääruste muutmine, RTL 2004, 94, 1462
- ↑ Keskkriminaalpolitsei taastamine sai siseministri allkirja[alaline kõdulink], 22. detsember 2011
- ↑ Korruptsioonikuriteod, PPA koduleht, vaadatud 24. august 2012
- ↑ Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei, Eesti Päevaleht, 29.11.2011
- ↑ "Andres Anvelt tegi allakäigu vältimiseks elu põnevaks" Postimees, 10. aprill 2011
- ↑ Eesti nähtamatud mehed[alaline kõdulink]
Eelnev Eesti Vabariigi Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo (1991–1993) |
Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiameti Keskkriminaalpolitsei 1993–2009 |
Järgnev Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond (2010–2012) |
Välislingid
muuda- Keskkriminaalpolitsei põhimäärus, RTL 2003, 118, 1903
- Keskkriminaalpolitsei põhimäärus, RTL 2006, 53, 973
Tegevuse kajastus meedias
muuda- Harjumaal Jägala jõe ääres, tapeti Viljandist pärit 58-aastane Enn ja 62-aastane Endel, kes tulid ajalehekuulutuse peale autot ostma, 15. november 2001
- Väidetav allilmategelane pressis raha välja, Eesti Päevaleht, 22. juuni 2002
- Veiko Kulla tapmiskatse, Tallinnas Endla ja Keemia tänava ristmikul Petra pesutänava juures, Postimees, 9. juuni 2002
- Kohus mõistis Elcoteqi vargad tingimisi vangi, Eesti Päevaleht, 22. mai 2003
- Suurte uimastilaborite taga tegutseb Vene maffia, err.ee, 2003. aasta august
- Harju maakohus mõistis täna üle 43 kilogrammise kokaiinilasti Eestisse smugeldamise eest Iisraeli kodanikele pikad vangistused. Keskkriminaalpolitsei pidas mehed kinni Tallinnas 2005. aasta 11. oktoobril 24.10.2008
- Kolm noormeest said süüdistuse Ines Karu pantvangi võtmise katses 18.09.2008
- Terviseajakirja omanik tabati narkoärilt 11.09.2008
- Eesti noormees sai süüdistuse soomlaselt üle 30 miljoni krooni väljapressimises 31.07.2008
- Heldna: jõhker kuritegevus on asendunud rafineeritumaga 01.07.2008
- ARKi töötajat kahtlustatakse autovargusega seotud kelmuses 27.06.2008
- Hollandist Eestisse kokaiini toonud mehed mõisteti reaalselt vangi 26.06.2008
- Väidetav pätipealik sattus väljapressimiskahtluse tõttu türmi 19.06.2008
- Narkolao pidajad saadeti aastateks trellide taha, leitud narkootikumidest oleks saanud ligi 80 000 doosi! 16.06.2008
- Keskkriminaalpolitsei peadirektoriks saab Eerik Heldna 03.06.2008
- Miljonitehingutes süüdistatavad narkokaubitsejad astuvad kohtu ette 03.06.2008
- Tütarlaste kupeldamises süüdistatavate kohtuasi saadeti tagasi prokuratuuri 22.05.2008
- Allilmategelased pääsesid Luige ründamise asjus kahtlusest 30.04.2008
- Toomas Helin loovutati Saksamaale 30.04.2008
- Soome ärimees langes Eesti töölistest väljapressijate ohvriks 23.04.2008
- Kaks tonni narkotooret otsib omanikku 10.04.2008
- Juveelipoe röövis süüdistatavad astuvad Itaalias kohtu ette 24.02.2008
- Väidetavad kokaiinikullerite värbajad astuvad kohtu ette 19.02.2008
- Iisraeli kodanik juhtis Eestist laiahaardelist Jaapani narkoäri, Eesti Ekspress, 7. oktoober 2009
- Keskkriminaalpolitsei juht Heldna läheb kaposse tööle ja vahetab septembrist välja kapos kaks aastat töötanud Priit Pastaruse, 5. august 2009
- Reform kaotab keskkriminaal- ja julgestuspolitsei 4. august 2009
- Autovarguste uurimine viis politsei suure relvaarsenalini, 28. juuli 2009
- Juveeliröövlite üle mõistetakse kohut Prantsusmaal, 10. juuli 2009
- Ulatuslikku kokaiiniäri ajanud eestlane mõisteti Soomes vangi,7. juuli 2009
- Ines Karu röövi kavatsenud noormehed peavad lühikese aja trellide taga veetma,4. juuni 2009
- Narkokomissar Vallo Jäärats jäi süüdi ka riigikohtus, 22. mai 2009
- Vanureid petvad libapolitseinikud tegutsevad taas, 6. mai 2009
- Politsei tabas ülisuurte narkokogustega uimastivalmistajad Eesti Päevaleht, 22.01.2009
- Tallinnas avastatud miljonite kadumist uurivad tšehhid 16.01.2009
- Kolm mõrvakatset tõid Marek Võrgule kaheksa vangla-aastat 14.01.2009
- Mõrvatud kütusemiljonäri Thomas Gröndahli Eesti kodanikust naine mõisteti 10 aastaks vangi,[1],[2], Eesti Ekspress, 19. juuli 2010
- Suur narkoäri viis osalised pikaks ajaks vangi, Delfi, 1. aprill 2010
- Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei, Postimees, 29.11.2011
- Vaher allkirjastas keskkriminaalpolitsei taastamise, www.DELFI.ee, 22. detsember 2011
- Koort: keskkriminaalpolitsei toob tippspetsialistidele palgatõusu, err.ee, 23.12.2011
- Siseminister tahab kripot mängu tagasi, Postimees, 19.09.2012
- Vaher: organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks on vaja keskset üksust, Postimees, 15.10.2012
- Sõprus siseministriga võib tuua Margus Kurmile kripo juhi koha, Postimees, 29.10.2012
- Keskkriminaalpolitsei menetleb kriminaalasjas, mis on algatatud seoses narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise kahtlusega, milles peeti kinni Eesti koondislane ja Nõmme Kalju mängija Oliver Konsa, Postimees, 12. november 2012 [3]
- Fotod: Andres Putting, Vaata, kes olid kutsutud keskkriminaalpolitsei 20. sünnipäeva tähistamisele, delfi.ee, 5. juuli 2013