See artikkel räägib kuritegude toimepanemisest, kuritegevuse all võidakse mõista ka kuritegevuse taset.

Kuritegevus on teatud territooriumil teatud aja jooksul toime pandud kuritegude kogum. Kuriteo toimepanija on kurjategija. Kuritegevuse põhjuste kohta on välja töötatud hulk teooriaid. Kõige levinum seisukoht on, et kuritegevus on sotsiaalsete ja bioloogiliste tegurite koostoime tulemus. Juriidiliselt on tegemist kuriteo puhul õigusrikkumise (ühiskonnaohtlik tegevus) kui riigi poolt karistatava ebaseadusliku tegevusega, mis toob endaga kaasa õigusliku vastutuse.

Kuritegevuse ja riigivõimu seose organisatoorsed tasemed ja arengujärgud

muuda

Patricia Rollinson eristab kriminaalse ühiskonna tekke protsessis nelja staadiumi. Neist igaühte iseloomustab võimu ja kriminaalide vaheliste vahekordade oma spetsiifika[1]

Reaktiivne staadium – võim ja kuritegevus on vastastikuses aktiivses vastasseisus ja tugev riigivõim ei oma vajadust minna kuritegelike formeeringutega kompromissidele. Siin eristuvad omavahel organiseerimata ja organiseeritud kuritegevus.

Passiivse assimilatsiooni staadium – riiklikud institutsioonid, esmajärjekorras ökonoomilised, nõrgenevad ning algavad kompromissid organiseeritud kuritegevusega, mis viivad võimustruktuuridele kasulike varimajanduse institutsioonide tekkele, mõõdukale korruptsioonile ja altkäemaksuvõtmisele. Maffia teke.

Aktiivse assimilatsiooni staadium – organiseeritud kuritegevuse formeeringud tungivad võimustruktuuridesse ja tagavad endale võimaluse tegutseda paralleelselt ametliku võimuga. Riik kaotab kontrolli oma varem kurjategijatega korraldatud vastastikuste mõjude protsesside üle. Kurjategijate formeeringud avaldavad olulist mõju ökonoomikale ja poliitikale. Maffia võimuletulek.

Proaktiivne staadium – organiseeritud kuritegevus muutub ühiskonnas domineerivaks jõuks, allutades endale nii riiklikud kui ka ühiskondlikud struktuurid. Siin saab eristada maffiariiki ja maffiaühiskonda. Saint-Simoni ütlust mööda saavad rahvused, nagu üksikud inimesedki, elada kas töötades või varastades[viide?].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Роулинсон П. Российская организованная преступность: краткая история // Российская организованная преступность: новая угроза? М., 2000. lk 18.