Tööstuse tänav

See artikkel räägib Tallinna tänavast, teiste tänavate kohta vaata lehekülge Tööstuse tänav (täpsustus)

Tööstuse tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja ja Karjamaa asumis.

Kaart

Tööstuse tänava algus

Tänav algab Vana-Kalamaja tänavalt, kulgeb algul loode, seejärel lääne suunas, ja läheb Sitsi tänavaga ristumisel üle Paljassaare teeks.

Tänav on 2,36 kilomeetri pikkune ja kannab registrinumbrit 7840583^[1].

Tänava nimiRedigeeri

Tööstuse tänav on nime saanud tänava ääres asunud tööstusettevõtete järgi^[2]. Enne 24. maid 1939 kandis tänav kuni Salme tänavani nime Girgensoni tänav, Volta tänava ja raudteeülesõidu vaheline lõik kandis Soo tänava nime ning raudteeülesõidu ja Sitsi mäe vaheline lõik Suur-Karjamaa tänava nime.^[3]

Endise Girgensoni tänava (saksa Girgensohnstraße, Girgensonstraße; vene Гиргенсонская улица) rajasid maaomanikud R. Girgenson ja C. Schlichting 1883 oma maavalduse tükeldamisel^[3].

Tööstuse tänava koosseisu läinud lõik Soo tänavast (Volta tänava ja raudtee vahel) rajati naelavabriku omaniku Roseni korraldusel ja kulul 1878.^[3]

Endine Suur-Karjamaa tänav (raudtee ja Sitsi mäe vahel) rajati 1900. aasta paiku linna karjamaa (Kalamäe soo) tükeldamisel ja ehituskruntidena rendile andmisel.^[3]

HoonestusRedigeeri

Tööstuse tänav 3 (endine Girgensoni tänav), korterelamu, mille on projekteerinud arhitekt Ernst Gustav Kühnert 1922. aastal^[4]
Tööstuse tänav 3, Teise maailmasõja aegne varjend^[5].
Tööstuse tänav 3A, 2-korruseline keldri- ja katusekorrusega puidust korterelamu^[6].
Tööstuse tänav 47, 48, kus asus kuni 1940. aastani Raudteede talitus
Kalamaja kalmistupark (endine Kalamaja kalmistu), Tööstuse tänav/Kungla tänav 63
Tööstuse tänav 47, endine Volta tehas.

Kalamaja asumi Volta kvartalis on detaiplaneeringuga kavandatud uued tänavad: Uus-Volta tänav, Mootori tänav ja Krulli tänav^[7],^[8]. Põhja-Tallinna Valitsus kooskõlastas Uus-Volta tänava ja Mootori tänava nimed 29. jaanuaril 2020 ning Krulli tänava nime 10. mail 2019. Volta kvartali detailplaneeringuga sätestatakse ehitusõigus kokku kuni 42 hoone säilitamiseks, ehitamiseks või ümberehitamiseks/laiendamiseks ning muuta kinnistute piire ja sihtotstarbeid nii, et moodustuks kokku 30 kuni 32 krunti: seitse elamumaa, üks kuni 65% elamu- ja vähemalt 35% ärimaa (kruntide mitte liitmisel üks kuni 95% elamu- ja vähemalt 5% ärimaa, üks kuni 50% elamu- ja vähemalt 50% ärimaa), üks 90% elamu- ja 10% ärimaa, üks 85% elamu- ja 15% ärimaa, üks 80% elamu- ja 20% ärimaa, üks 50-75% elamu- ja 25-50% ärimaa, üks vähemalt 65% elamu- ja kuni 35% ärimaa, neli kuni 35% elamu- ja vähemalt 65% ärimaa, kolm kuni neli ärimaa, üks ühiskondlike ehitiste maa või ärimaa, kaks üldkasutatava maa, üks tootmismaa ja kuus transpordimaa sihtotstarbega krunti. Seejuures ei muudeta Volta tn 3, Volta tn 5, Volta tn 7, Tööstuse tn 47b, Tööstuse tn 47a ja Tööstuse tn 53 kinnistute piire^[9]