Ernst Gustav Kühnert

Ernst Gustav Kühnert (21. jaanuar 1885 Tallinn – 14. september 1961 Lübeck) oli baltisaksa päritolu Eesti arhitekt.

Ernst Gustav Kühnerti projekteeritud hooned Pikk 8/6/4. Pika tänava ja Kinga tänava nurgahoone

Kühnert oli silmapaistvamaid baltisaksa arhitekte, kes lisaks uute hoonete projekteerimisele andis oma panuse Tallinna vanalinna ehitiste renoveerimisse ning avaldas ka erialaseid kirjutisi.

Tema varasema perioodi ehitistes on Karin Hallas-Murula sõnul tunda Kühnerti kiindumust tollal moodsasse uusbiidermeierisse ja uusbarokki: majad Süda 3 ja 3a (1914), Hans Vinnali kaubamaja Tatari 1 (1921), Eestimaa Kinnitus Aktsiaseltsi maja Pikk 4/6/8 (1920–1921) jt). 1930. aastate alguses katsetas Kühnert funktsionalismiga, mille parimaks tõenduseks on Rakvere saksa koolimaja (1931, Pikk tänav 29).

Vanemate majade renoveerimisel Tallinna vanalinnas oli tema esimeseks projektiks Olevi gildi hoone (Pikk 24/26) ümberehitus (1921–1922). Kühnert on restaureerinud vanu ja projekteerinud uusi kirikuid (Kunda, Paide Püha Risti Saksa koguduse kirik jt). Ta on panustanud ka linnaplaneerimisse. Koos Robert Natusega koostas ta aastatel 1924–1925 Merivälja aedlinna planeeringu, 1926–1927 Nõmme laiendusplaani ja 1932. aastal Klooga aedlinna plaani.

1939. aastal läks Kühnert baltisakslaste ümberasumisel elama Saksamaale, kust ta aga juba 1941. aastal Tallinna tagasi suunati. Tallinnas hakkas ta juhtima Saksa Ida-alade Tehnika Keskametile allunud Tallinna Tehnilise Peaameti ehitusosakonda. Kühnert oli NSDAP liige, sõjaväeauastmelt viitseveltveebel. Pärast sõda pühendus ta kujutavale kunstile.

Ernst Kühnert suri Lübeckis 14. septembril 1961.

Kühnerti isa Heinrich Kühnert (1848–1904) sündis Rakvere lähedal Paasvere mõisas. Aastatel 1867-1968 viibis ta metsanduse õppijana Saksamaal Leipzigi lähedal Wermasdorfis praktikal ja aastast õppis Dresdeni lähedal Tharandti Metsaakadeemias. Heinrich oli tolle ajal tuntuim metsaülem Tallinnas.

Kühnerti aed

 Pikemalt artiklites Kühnerti aed ja Süda tänava hõlmikpuu

Ajalehe Vaba Maa 23. augusti 1930 väljaandes avaldati Ernst Gustav Kühnerti kirjutis: "Imepuu" Viruväravamäel. Ernst Kühnerti sõnul on "Kingu" Jaapani puu Ginkgo biloba, mille mõned eksemplarid tõi tema isa Heinrich Kühnert Saksamaalt. Ühe neist istutas H. Walker Virumäele ja teise Ernst Kühnert Kühnerti parki – Vana-Pärnu mnt 19 (hiljem Süda tn 2).

Toetudes E. Kühnertile ja E. Viirokile (1932) jt, võib väita, et see puu oli H. Kühnerti toodud, kuid täpset istutusaega ei suudeta tuvastada. E. Viiroki andmete kohaselt öelnud E. Kühnert talle (ilmselt 1928. aastal), et puud olla toodud 30 aastat tagasi.(Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)

Kühnertite aed Tallinnas oli tol ajal tuntumaid aedu, kus kasvatati mitut liiki ilupuid. 1913. aastal otsustati tollast Ahju tänavat pikendada ja E. Kühnertilt osteti seks puhuks osa aiast 7909 rubla ja 75 kopika eest. Ernst istutas hõlmikpuu ümber tema praegusesse asukohta Vana-Pärnu maantee ja P. Süda tänava nurgal 1913. aastal.(Viirok, 1932; viidanud Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)

Kirjandus

• Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, 1990.

Välislingid

• Ernst Gustav Kühnert saidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"