Ava peamenüü

Ernst Gustav Kühnert

Eesti arhitekt
Ernst Gustav Kühnerti projekteeritud hooned Pikk 8/6/4. Pika tänava ja Kinga tänava nurgahoone.

Ernst Gustav Kühnert (21. jaanuar 1885 Tallinn14. september 1961 Lübeck) oli baltisaksa päritolu Eesti arhitekt.

Kühnert oli silmapaistvamaid baltisaksa arhitekte, kes tegeles lisaks uute hoonete projekteerimisele aktiivselt ka Tallinna vanalinna ehitiste renoveerimisega ning avaldas ka erialaseid kirjutisi.

Tema varasema perioodi ehitistes on Karin Hallas-Murula sõnul tunda Kühnerti kiindumust tollal moodsasse uusbiidermeierisse ja uusbarokki: majad Süda 3 ja 3a (1914), Hans Vinnali kaubamaja Tatari 1 (1921), Eestimaa Kinnitus Aktsiaseltsi maja Pikk 4/6/8 (1920–1921) jt).[viide?] 1930. aastate alguses katsetas Kühnert funktsionalismiga, mille parimaks tõenduseks on Rakvere saksa koolimaja (1931, nüüd polikliinik).[viide?]

Vanemate majade renoveerimisel Tallinna vanalinnas oli tema esimeseks projektiks Olevi gildi hoone (Pikk 24/26) ümberehitus (1921–1922).[viide?] Kühnert on restaureerinud vanu ja projekteerinud uusi kirikuid (Kunda, Paide Püha Risti Saksa koguduse kirik jt).[viide?] Ta on panustanud ka linnaplaneerimisse. Koos Robert Natusega koostas ta aastatel 1924–1925 Merivälja aedlinna planeeringu, 1926–1927 Nõmme laiendusplaani ja 1932. aastal Klooga aedlinna plaani.[viide?]

1939. aastal läks Kühnert baltisakslaste ümberasumisel elama Saksamaale, kust ta aga juba 1941. aastal Tallinna tagasi suunati.[viide?] Tallinnas hakkas ta juhtima Saksa Ida-alade Tehnika Keskametile allunud Tallinna Tehnilise Peaameti ehitusosakonda.[viide?] Kühnert oli NSDAP liige, sõjaväeauastmelt viitseveltveebel.[viide?] Pärast sõda pühendus ta kujutavale kunstile.

Ernst Kühnert suri Lübeckis 14. septembril 1961.

Kühnerti isa Heinrich Kühnert (1848–1904) sündis Rakvere lähedal Paasvere mõisas. Aastatel 1867-68 viibis ta Saksamaal Leipzigi lähedal Wermasdorfis metsanduse õppijana praktikal ja aastast õppis Dresdeni lähedal Tharandti Metsaakadeemias. Heinrich oli tolle ajal tuntuim metsaülem Tallinnas.

Kühnertite aedRedigeeri

Next.svg Pikemalt artiklis Süda tänava hõlmikpuu

Ajalehe Vaba Maa 23. augusti 1930 väljaandes avaldati Ernst Gustav Kühnerti kirjutis: "Imepuu" Viruväravamäel. Ernst Kühnerti sõnul on "Kingu" Jaapani puu Ginkgo biloba, mille mõned eksemplarid tõi tema isa Heinrich Kühnert Saksamaalt. Üks neist istutati H. Walkeri poolt Viruväravamäele ja teine Ernst Kühnerti poolt Kühnerti parki - Vana-Pärnu mnt 19 (hiljem Süda tn 2).[1]

Toetudes E. Kühnertile ja E.Viirokile (1932) jt võib väita, et see puu oli H.Kühnerti toodud, kuid täpset istutusaega ei suudeta tuvastada. E. Viiroki andmete kohaselt öelnud E. Kühnert talle (ilmselt 1928. aastal), et puud olla toodud 30 aastat tagasi.(Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)

Kühnertite aed Tallinnas oli tol ajal tuntumaid aedu, kus tegeleti mitmete ilupuude kasvatamisega. 1913. aastal otsustati tollast Ahju tn pikendada ja E. Kühnertilt osteti seks puhuks osa aiast 7909 rubla ja 75 kopika eest. Ernst istutas hõlmikpuu ümber tema praegusesse asukohta Vana-Pärnu maantee ja P. Süda tänava nurgal 1913. aastal.(Viirok, 1932; viidanud Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)

ViitedRedigeeri

  1. Waba Maa, nr. 196, 23. august 1930, lk 7, [2017, märts 10]

Kasutatud kirjandus=Redigeeri

  • Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, 1990

VälislingidRedigeeri