Ava peamenüü

Heldur Sander (sündinud 24. novembril 1946 Ageris) on Eesti loodusgeograaf[1], dendroloog ja maastikuökoloog.[2]

Sisukord

EluluguRedigeeri

Heldur Sander on maatööliste poeg ja oli Enel Sanderi abikaasa.[1]

1961–1963 õppis Sander Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumis, lõpetas 1966 Paide Kaugõppekeskkooli, 1975 geograafia osakonna. 1998. aastal kaitses ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistrikraadi geoökoloogias väitekirjaga "Tallinna puittaimestiku mitmekesisus maakasutuse liigestatuse taustal", 1999–2004 oli EPMÜ ZBI doktorant. Ta täiendas end 1992 Helsingi Ülikoolis ja 1996 Taani Metsa ja Maastiku Uurimise Instituudis.[1]

1963–1970 oli ta Paide MEK-i ja KEK-i müürsepp-monteerija, 1970–1971 EPT Türi osakonna maaparandustööline, 1975–1998 Tallinna Botaanikaaia insener, vaneminsener, nooremteadur ja teadur, 1998–2004 EPMÜ metsandusliku uurimisinstituudi teadur, 2005– EMÜ metsabioloogia osakonna teadur.[1]

TeadustööRedigeeri

Heldur Sanderi peamised uurimisvaldkonnad on dendroloogia, puittaimede introduktsioon, linnahaljastus ja -metsandus, Eesti arboreetumid ja pargid ning looduskaitse. Ta on uurinud Harju-, Lääne-, Saare- ja Pärnumaa arboreetumeid ja parke ning üksikparke üle Eesti, Tallinna ja Pärnu haljastust, Haapsalu, Kunda ning Espoo (Soome) linnahaljastust. 1993. aastast on ta mitme projekti juht, rahvusvaheliste projektide "Mets, tervis ja inimese heaolu" (aastast 2004) ning "Põhja- ja Baltimaade linnametsandus" (aastast 2005) üks Eesti koordinaatoreid.[1]

Sander on olnud 16 teaduskogumiku koostajaid ja toimetajaid, väljaannete "Eesti dendrofloora uuringud" (aastast 1997, seni ilmunud 8 köidet) ja "Dendroloogilised uurimused Eestis" (aastast 1999, 3 köidet; II ja III köite kaastoimetaja on Ü. Tamm) algataja ja toimetaja, "Tallinna entsüklopeedia" (Tallinn, 2004) kaasautor. Ta on avaldanud umbes 130 teadustrükist ning arvukalt aimeartikleid.[1] Ta on avaldanud seeria töid Eesti parkide dendrofloorast, sealhulgas Tallinna haljastusest ja selle ajaloost.

Ta on Loodusuurijate Seltsi ja Eesti Geograafia Seltsi liige.[1]

TunnustusedRedigeeri

TeoseidRedigeeri

  • Distribution and damages from frost of the Chinese Poplar (Populus simonii Carr.) in Tallinn (Northern Estonia). // Proc. Est. Acad. Sci. Biol. 43 (1994) 3
  • Ginkgo in Estonia and neighbouring countries. // Int. Dendrol. Soc. Yearbook 1998. Cambridge, 1999
  • Die Forstwirtschaft in der Stadt Tallinn/Reval – ein historischer Zugang (kaasautor T. Meikar). // Allg. Forst- und Jagdzeitung 171 (2000) 7
  • History and age of old limes (Tilia spp.) in Tallinn, Estonia (kaasautor A. Läänelaid). // Forestry Serving Urbanised Societies. Vol. 14. Vienna, 2004
  • Eksootilised okaspuud Eesti metsakultuuris (kaasautor T. Meikar). // Metsanduslikud uurimused 40 (2004).

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Elulookirjeldus.

KirjandusRedigeeri

  • "Eesti entsüklopeedia" kd 14, lk 457
  • Wuorenrinne, H. "Tallinnassa tarkastettiin ensimmäinen maisterinväitos kaupungin viherrakentamisesta" // Sorbifolia 30 (1999) 4, lk 188
  • "Eesti dendrofloora uuringud VIII" Tallinn, 2004, lk 300–310
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.