Olevi gild
Olevi gild oli (ladina keeles fraternitas sancti Olavi) oli gild, mis tegutses Tallinnas keskajast Rootsi aja lõpuni.
Olevi gild sai nime kaitsepühaku püha Olafi (Norra kuningas Olav II Haraldssoni) järgi.[1] Olevi gildi on esmamanitud ajalooürikuis 1341. aastal. Algselt oli gild kodanikke koondav vaimulik vennaskond, muutudes alles hiljem käsitöölisi ühendavaks gildiks. 17. sajandil (1698. aastal) liideti Olevi gild Kanuti gildiga.
Gildi rajamise aeg on teadmata. Esimest korda mainiti teda kirjalikes allikates 1341, aga ta võidi asutada juba 13. sajandil.[1]
Oleviste gildi kuulus 16. sajandil 8 käsitööliste tsunfti ja esialgu oli ta sotsiaalselt staatuselt umbes võrdne Kanuti gildiga, sest madalamad käsitöölised kuulusid Püha Ihu gildi. 1520. aastatel reformatsiooni ajal Püha Ihu gild lõpetas tegevuse ja selle tsunftid jätkasid Oleviste gildis, mille staatus muutus seega madalamaks Kanuti gildi omast.[1]
Aastal 1698 Oleviste gild suleti ja sellesse kuulunud tsunftid jätkasid Kanuti gildis.[2]
Gildi kuulusid Tallinna linnakodanikest lihtsamate käsitööaladega tegelenud tsunftide käsitöölised. Osa tsunfte kuulusid kuni 16. sajandini Püha Ihu Gildi, nende üleminek Püha Olavi Gildi ei ole kindel.
- lihunikud
- köösnerid,
- kivi- ja müürsepad (tsunfti esmamainimine 1369/1372),
- voorimehed (1371),
- õllekandjad,
- kanepiketrajad ja köiepunujad (1462, ei võetud vastu Püha Kanuti Gildi),
- linakangrud,
- mündrikud paadimehed) (1506),
- puusepad (1370 või 1481),
- püttsepad (146/1413, ei võetud vastu Püha Kanuti Gildi),
- kandjad (1529, ei võetud vastu Püha Kanuti Gildi),
- kalakaubitsejad,
- soola- ja viljakaalujad (16. sajand?)
- kellamehed (17. sajand),
- hauakaevajad.
Gildi ei pääsenud kangrud kui põlgusväärsed, kuna nende töö eeldas kedruse töötlemist uriiniga.
Gildihoone
muuda
Pikemalt artiklis Olevi gildi hoone
Olevi gildil oli alates 14. sajandist maja, mis asus Pikk tänav 24 asuva hoone kohal. Aastatel 1419–1422 ehitas gild oma hooned ümber ja tänava äärde kerkisid kaks viilmaja. Vasakpoolne, väiksem hoone, mille viilu ülaosas asub gildi kaitsepühaku püha Olevi kujutis, oli eeskoda, parempoolne suurem ehitis oli gildisaal, mis on Tallinna ilusaim keskaegne profaanruum.
Olevi gildi hooned said kannatada 1697. aasta Tallinna tulekahju ajal, milles hukkus ka gildiruumides olnud gildi arhiiv. Pärast Olevi gildi sulgemist ehitati hooned aitadeks. Gildi eeskoja hoone omandas 1806. aastal naabermajas Mustpeade Majas asuv Mustpeade vennaskond ja ehitas selle 1834. aastal ümber Mustpeade vennaskonna klubiruumideks. Viimase Olevi gildi hoonetest, kahelöövilise võlvitud Gildisaali ostis Mustpeade vennaskond 1919. aastal. See liideti aastatel 1919–1922 Ernst Gustav Kühnerti juhendamisel toimunud renoveerimise järel vennaskonna klubiruumidega.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 378.
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 197.