Ava peamenüü
Kaart
Liivalaia ja Tatari tänava ristmik, vaade Liivalaia tänavalt põhja poole Tatari tänava suudmele
Tatari 21b

Tatari tänav on tänav Tallinna kesklinnas Tatari ja Veerenni asumis.

Tänav algab Vabaduse platsilt Tallinna kesklinnas ja ulatub vaevalt mõne elamukvartali jao edasi üle Liivalaia tänava Tallinn-Väikese jaama suunas. Tänav algab Vabaduse väljakult Pärnu maantee ja Estonia puiestee ristmikult ning ristub seejärel Sakala tänava, (vasakult poolt) Rävala puiestee, Allika tänava ja Lätte tänavaga, siis ristub Liivalaia tänavaga, hargneb Uus-Tatari tänavaks, ristub (vasakult poolt) Ravi tänava, Veerenni tänavaga ning suubub Pärnu maanteesse.

Elamu Tatari 14
Elamu Tatari 20
Elamu Tatari 21A

Südalinnas asuva tänavana on see pakkunud huvi kinnisvaraarendajatele, sest on elamiseks piisavalt vaikne ning suutnud säilitada oma nauditava käänulise sajanditaguse tänavajoone.

Elamu Tatari 26
Elamu Tatari 28

AjaluguRedigeeri

Tatari tänav on tekkinud 16. sajandi I poolel koos Tõnismäe, Kentmanni, Kaupmehe, Maakri ja teiste tänavatega[1]. Nime olevat Tatari tänav saanud pärast 18. sajandil Mülleri põllule ehitatud Venemaa keisririigi sõjalaevastiku tatarlastest ohvitseride asumi – Tatarische Slobode ("Tatari sloboda") – järgi, tatarlased asustasid ka Kompasnaks kutsutud linnaosa Tartu maantee ja Narva maantee vahelisel alal. Tatari tänava tsaariaegne nimi kinnistute plaanil oli Malenkaja-Kommertšeski. Selle ala kruntide register ulatub tagasi aastasse 1699.

 
Elamu Tatari 32
 
Elamu Tatari 34

20. sajandi alguseni kandis tänav Suur Tatari tänava nime ning üle Liivalaia tänava asuv Uus-Tatari tänav Väike-Tatari tänava nime.

TänapäevRedigeeri

Hoolimata sellest, et Tatari tänava näol on üldjuhul tegemist kuni kolmekorruseliste elamutega ääristatud vaikse kesklinna tänavaga, asub seal riigi jaoks märgilise tähendusega asutusi.

Tatari tänava esimesel ristumiskohal Sakala tänavaga asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone. Üle Liivalaia magistraali jääb Tatari tänavale ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ja sealt pisut edasijääval ristumisel Veerenni tänavaga Põhja ringkonnaprokuratuuri maja. Tatari tänava ja Veerenni tänava ristumiskohal asuvas majas nr 54 paiknes Eestimaa kubermangu ja sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal Tallinna IV Politseijaoskond.

Tatari tänava lõpuks võib lugeda endise Ajakirjandusmaja alust läbivat suubumist Pärnu maanteele ühelt poolt eestiaegse mööblivabrikandi Lutheri vabriku kvartali krundi ja teisalt Tallinna Perekonnaseisuaktide büroo (niinimetatud Õnnepalee) vahel.

Kultuurilooliselt on Tatari tänava uhkuseks olnud Tallinna arhitektuuri klassikaliseks juugendstiili näiteks peetavat arhitekt Karl Burmani projekteeritud kivimaja aadressil Tatari 21b[2], mille katusekorrusel paiknes eesti tuntud kunstniku Ants Laikmaa ateljeekool. Samuti räägib legend, et maja ehitada lasknud majaomanik olevat maja ehitamise käigus tehtud muudatuste tõttu ahjude asendamisel keskküttega tekkinud majandusraskuste ajel ennast just selles ülalnimetatud pööningukambrikeses maha lasknud[viide?]. Sama maja poolkeldri korrusel asus Eesti Vabariigi teise tulemise algusaegadel Eesti Ekspressi ajalehetoimetus ja hoovimajas ajakirja Eesti Loodus viimane nõukogudeaegne toimetus.

2009. aastal lammutatud naabermajas numbriga 23/25, kus 19. sajandil asus Niguliste Saksa koguduse hoolekandeasutus, asus 21. sajandi algusaastail seevastu ajakirja Kroonika esimene toimetus, ehitati 2011. aastal uuesehitis[3].

Samasse ajajärku jääb ka tollase Tallinna abilinnapea Ivar Virkuse ettepanek teha Tatari tänavast ametlikult Tallinna punaste laternate tänav, mille vastu protestis kohalike elanike MTÜ Süda Koda[4].

Negatiivse uudisena ajalukku läinud aprillirahutused Tallinnas 2007. aastal jätsid oma ainukese hukkunu samuti Tatari tänava algusse jääva pubi Woodstock lähistele, mida aprillirahutuste marodöörid püüdsid süüdata koos seesolevate baarikülastajatega.[viide?]

Tänava hoonestusRedigeeri

  • Tatari tänav 1 / Pärnu maantee 15, Kawe Plaza;
  • Tatari tänav 6, algselt Hans Puuseppa maja, arhitekt Eugen Sacharias.
  • Tatari tänav 12, MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing[5]
  • Tatari tänav 13 / Sakala tänav 17, kavandatav Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone laiendus[6];
  • Tatari tänav 15 (lammutatud) hoones asus aastatel 1868–1882 "Esimene Eesti Kinnituse Selts EEKS". Eesti NSV ajal asus hoones NSV Liidu MN juures asuva Usuasjade Nõukogu Usuasjade volinik
  • Tatari tänav 17 asunud ja tänapäevaks lammutatud hoones asus Tallinna 14. Algkool;
  • Tatari tänav 18, 20. Kultuurimälestis nr 8814[7]), 22 hooned[8][viide?];
  • Tatari ja Rävala ristil asuv Rävala puiestee 19 hoone;
  • Tatari tänav 21a, elamu. See 1910. aastal ehitatud V. Treimanni projekteeritud puitelamu esindab historistsistlike sugemetega juugendarhitektuuri[9]. Kultuurimälestis nr 27019[10];
  • Tatari tänav 21b, elamu. Arhitekt Karl Burmani projekteeritud ja 1912. aastal valminud kirjastaja ja raamatukaupmehe August Buschi hilisjuugendlik üürimaja. 1913. aastal asus viimase korruse klaasist katusega stuudiosse Ants Laikmaa ateljeekool, mis tegutses 1932. aastani. Hoones tegutses ka Wilhelm Seipeli trükikoda "Eesti Grainiir tööstus". Kultuurimälestis nr 3125[11];
  • Tatari tänav 21E, lastekeskus "Võlumaa";
  • Tatari tänav 24 hooned, kus hoovis asus Karjaallikas[12];
  • Tatari tänav 23/25, Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluval[13] kinnistul asuv kortermaja[14];
  • Tatari tänav 26, elamu. Kultuurimälestis nr 27021[15];
  • Tatari tänav 27, 5-korruseline elamu- ja ärihoone
  • Tatari tänav 28, elamu. Kultuurimälestis nr 27022[16] ja 30. Tatari 28 tänavaäärne kivimaja valmis mitme varasema väikehoone liitmisel 1861. aastal, kivist õuemaja valmis 1891. aastal ja ehitati ümber 1923. aastal arhitekt Ferdinand Petersoni projekti järgi[17]. Aastatel 1920–1932 tegutses seal Austria konsulaat, 1932–1940 Tšiili konsulaat[18];
  • Tatari tänav 29, 5-korruseline elamu- ja ärihoone
  • Tatari tänav 31 // Liivalaia tänav 17 asub ajalooline 3 korruseline (sh 2 täiskorrust) elamu- ja ärihoone
  • Tatari tänav 32, elamu. Kultuurimälestis nr 3125[19]. See kahekorruseline neorenessanslike elementidega elamu ehitati Konstantin Wilckeni projekti järgi 1889. aastal. Algselt oli selle kummalgi korrusel üks korter ja hoone kuulus Läti Vabariigile. Saatkond omandas 1930. aastal uue hoone aadressil Tõnismägi 10. Nõukogude ajal väiksemaks jaotatud korterites on siiski säilinud originaaldetaile (nt kahhelahjud)[20];
  • Tatari tänav 34, elamu. Kultuurimälestis nr 27026[21]. 1905. aastal ehitatud hoone, arhitekt Otto Schotti projekti järgi varasema puumaja kohale. Hilishistoristlik hoone on ehitatud klombitutud paekivist soklile, kahekorruselise elamu alumine korrus on laotud punastest tellistest ning krohvitud, teine korrus on tehtud puidust.[20] Enne 1940. aastat kuulus hoone Läti Vabariigile;
  • Tatari tänav 37, arhitekt Eugen Habermann
  • Tatari tänav 38, Euroxi keldrikorruse ja kolme maapealse korrusega parkimismaja[22]
  • Tatari tänav 39, Ehitatud 1958. aastal, RKAS-i halduses olev hoone, kus asuvad Konkurentsiamet ja Andmekaitse Inspektsioon. Kuni aastani 2018 asus hoones Põhja ringkonnaprokuratuur. Eesti NSV ajal asus selles hoones NSV Liidu mereväe 92. polikliinik ja seejärel oli seal Revalia Panga peamaja;
  • Tatari tänav 40 / Liivalaia tänav 11/15, Euroxi Ärimaja;
  • Tatari tänav 51, kunagine Lõuna turg, nüüdne ärihoone[23];
  • Tatari tänav 51a, endise A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushooned;
  • Tatari tänav 52, Tallinna Nelipühakogudus Eelim;
  • Tatari tänav 56, Tatari tänava parkimismaja (endine Riigikantselei Autobaas[24]); arhitekt Vilen Künnapu, sisearhitekt Ralf Fisker, valmis 1987. aastal.
  • Tatari tänav 58, endine tööstushoone, tänapäeval tehtud siseseikluspargiks City Arena Tallinn
  • Tatari tänav 64, endine EKP KK trükikoda, trükikoda Printall[25], I korrusel asub Uuskasutuskeskus;

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri


ViitedRedigeeri

  1. Süda-Tatari kvartali kujunemislugu. Allikas: Tallinna muinsuskaitse, Eesti Päevaleht, 2. jaanuar 2001
  2. Robert Nerman, Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas, Eesti Päevaleht, 28. november 2002
  3. Tatari tn 23/25 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas, TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS 18. september 2008 nr 183
  4. "Virkuse ja lõbumajade vastu" Õhtuleht, 6. mai 2000 (Süda Koja avaldus)
  5. Tugiliisu toetab vaimupuudega laste vanemaid, Õpetajate Leht, 28. november 2008
  6. Muusikaakadeemia plaanib laienemist, 14.06.2011
  7. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu Tatari t. 20, 1899. a.
  8. Elumajade lammutamine Tatari tn. 18, 20, Tallinn
  9. Robert Nerman & Karen Jagodin (2013). Jalutaja teejuht. Tallinna kesklinn. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 172. 
  10. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris Elamu Tatari tn. 21A
  11. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris Elamu Tatari t.21b, 1912.a.
  12. TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS 16. juuni 2011 nr 112
  13. Kaua tehtud kaunikene, www.eestikirik.ee, 05.10.2011
  14. Kirik kavandab Tatari tänavale kortermaja, Delfi Majandus, 19. august 2008
  15. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari tn. 26
  16. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 28
  17. Eksklusiivsete korterite müüki ajaloolises hoones, 13. jaanuar 2009
  18. Kaitsealuselt Tatari tänava majalt varastati hinnaline välisuks, Eesti Päevaleht, 25.04.2003
  19. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 32
  20. 20,0 20,1 Robert Nerman & Karen Jagodin (2013). Jalutaja teejuht. Tallinna kesklinn. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 175. 
  21. Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 34
  22. Büroohoone omanikud kavandavad Tatari tänavale suurt parkimismaja, http://www.autonet.ee, 14. august 2004
  23. Tallinna volikogu kehtestas Tatari tänava ärihoone planeeringu, Ehitusuudised, 11.03.2011
  24. RKAS pani 22 miljoniga müüki kolm Tatari tänava kinnistut, Ehitusuudised, 13.10.2010
  25. Trükikoda kolib maale, Õhtuleht, 15. november 2000

VälislingidRedigeeri