Tatari tänav
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tatari tänav on tänav Tallinna kesklinnas Tatari ja Veerenni asumis.
Tänav algab Vabaduse platsilt Tallinna kesklinnas ja ulatub vaevalt mõne elamukvartali jao edasi üle Liivalaia tänava Tallinn-Väikese jaama suunas. Tänav algab Vabaduse väljakult Pärnu maantee ja Estonia puiestee ristmikult ning ristub seejärel Sakala tänava, (vasakult poolt) Rävala puiestee, Allika tänava ja Lätte tänavaga, siis ristub Liivalaia tänavaga, hargneb Uus-Tatari tänavaks, ristub (vasakult poolt) Ravi tänava, Veerenni tänavaga ning suubub Pärnu maanteesse.
.jpg)
Südalinnas asuva tänavana on see pakkunud huvi kinnisvaraarendajatele, sest on elamiseks piisavalt vaikne ning suutnud säilitada oma nauditava käänulise sajanditaguse tänavajoone.
Redigeeri
- Tatari tänav 1/1 // Estonia puiestee 19, algselt Tallinna raehärra ja Suurgildi vanema Carl Heinrich Jacoby elumaja (1876?). Arhitekt Nikolai Thamm vanem.
- Estonia puiestee 19 ja Tatari tänava 1 nurgal asus 1930. aastal ehitatud Shelli tankla, hiljem paiknes osaliselt tankla vundamendil lillepood[1],[2]. Tallinna linnavalitsuse poolt kinnitatud detailplaneeringuga on lubatud antud kinnistule, Vabaduse väljaku nurgale ehitada seitsmekorruselise ärihoone[3].
- Tatari tänav 2 / Pärnu maantee 15, Kawe Plaza, Tatari tn 2 kinnistul asus algselt kolmekorruseline (tegelikult kõrge keldrikorrusega) maja;
- Tatari tänav 4 // Pärnu maantee 17 (algselt Suur-Tatari 4 // Väike-Roosikrantsi tänav 3) hoone. 1923. aastal ehitatud trükitöösturi Eduard Friedrich Talviku (26.09.1880-06.08.1941) viiekorruseline maja[4];
- Tatari tänav 6, algselt Hans Puuseppa maja, arhitekt Eugen Sacharias.
- Tatari tänav 7, 1912. aastal ehitatud ja Ernst Boustedti projekteeritud elamu. 20. sajandi algaastate hea näide heimatstiilist.
- Tatari tänav 8 // Sakala tänav 22, äri- ja eluhoone
- Tatari tänav 12, MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing[5]
- Tatari tänav 13 / Sakala tänav 17, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone laiendus[6];
- Tatari tänav 15 (lammutatud) hoones asus aastatel 1868–1882 "Esimene Eesti Kinnituse Selts EEKS", aastatel 1909-1912 Jaan Kirsipuu erakool. Eesti NSV ajal asus hoones NSV Liidu MN juures asuva Usuasjade Nõukogu Usuasjade volinik
- Tatari tänav 17 asunud ja tänapäevaks lammutatud hoones asus Tallinna 14. Algkool;
- Tatari tänav 18, 20. Kultuurimälestis nr 8814[7]), 22 hooned[viide?];
- Tatari ja Rävala ristil asuv Rävala puiestee 19 hoone;
- Tatari tänav 21a, elamu. See 1910. aastal ehitatud V. Treimanni projekteeritud puitelamu esindab historitsistlike sugemetega juugendarhitektuuri[9]. Kultuurimälestis nr 27019[10];
- Tatari tänav 21b, elamu. Arhitekt Karl Burmani projekteeritud ja 1912. aastal valminud kirjastaja ja raamatukaupmehe August Buschi hilisjuugendlik üürimaja. 1913. aastal asus viimase korruse klaasist katusega stuudiosse Ants Laikmaa ateljeekool, mis tegutses 1932. aastani. Hoones tegutses ka Wilhelm Seipeli trükikoda "Eesti Grainiir tööstus". Kultuurimälestis nr 3125[11];
- Tatari tänav 21E, lastekeskus Võlumaa;
- Tatari tänav 24 hooned, kus hoovis asus Karjaallikas[12];
- Tatari tänav 23/25, Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluval[13] kinnistul asuv kortermaja[14];
- Tatari tänav 26, elamu. Kultuurimälestis nr 27021[15];
- Tatari tänav 27, viiekorruseline elamu- ja ärihoone
- Tatari tänav 28, elamu. Kultuurimälestis nr 27022[16] ja 30. Tatari 28 tänavaäärne kivimaja valmis mitme varasema väikehoone liitmisel 1861. aastal, kivist õuemaja valmis 1891. aastal ja ehitati ümber 1923. aastal arhitekt Ferdinand Petersoni projekti järgi[17]. Aastatel 1920–1932 tegutses seal Austria konsulaat, 1932–1940 Tšiili konsulaat[18];
- Tatari tänav 29, viiekorruseline elamu- ja ärihoone
- Tatari tänav 30, asus tänaseks lammutatud kahekorruseline elamu.
- Tatari tänav 31 // Liivalaia tänav 17 asub ajalooline kolmekorruseline (sh 2 täiskorrust) elamu- ja ärihoone
- Tatari tänav 32, elamu. Kultuurimälestis nr 3125[19]. See kahekorruseline uusrenessanslike elementidega elamu ehitati Konstantin Wilckeni projekti järgi 1889. aastal. Algselt oli selle kummalgi korrusel üks korter ja hoone kuulus Läti Vabariigile. Saatkond omandas 1930. aastal uue hoone aadressil Tõnismägi 10. Nõukogude ajal väiksemaks jaotatud korterites on siiski säilinud originaaldetaile (nt kahhelahjud)[20];
- Tatari tänav 34, elamu. Kultuurimälestis nr 27026[21]. 1905. aastal ehitatud hoone, arhitekt Otto Schotti projekti järgi varasema puumaja kohale. Hilishistoritsistlik hoone on ehitatud klombitud paekivist soklile, kahekorruselise elamu alumine korrus on laotud punastest tellistest ning krohvitud, teine korrus on tehtud puidust.[20] Enne 1940. aastat kuulus hoone Läti Vabariigile;
- Tatari tänav 36, kahekorruseline puidust eeslinnamaja. 1920ndatel ühendas Eugen Habermann senised hooned viiluga juurdeehitusega. 19. sajandil oli sel kohal kaks eraldi hoonet: kahekorruseline viilkatusega L-kujulise põhiplaaniga elamu, arhitekt Rudolf von Knüpffer ning pisem ühekorruseline pesuköök[22].
- Tatari tänav 37, arhitekt Eugen Habermann
- Tatari tänav 38, Euroxi keldrikorruse ja kolme maapealse korrusega parkimismaja[23]
- Tatari tänav 39, Ehitatud 1958. aastal, RKAS-i halduses olev hoone, kus asuvad Konkurentsiamet ja Andmekaitse Inspektsioon. Kuni aastani 2018 asus hoones Põhja ringkonnaprokuratuur. Eesti NSV ajal asus selles hoones NSV Liidu mereväe 92. polikliinik ja seejärel oli seal Revalia Panga peamaja;
- Tatari tänav 40 / Liivalaia tänav 11/15, Euroxi Ärimaja;
- Tatari tänav 42, elamu ja toitlustusettevõte
- Tatari tänav 51, kunagine Lõuna turg, nüüdne Statistikaameti büroohoone-ärihoone[24];
- Tatari tänav 51a, endise A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushooned ja vabriku veetorn[25];
- Tatari tänav 52, Tallinna Nelipühakogudus Eelim;
- Tatari tänav 56, Tatari tänava parkimismaja (endine Riigikantselei Autobaas[26]); arhitekt Vilen Künnapu, sisearhitekt Ralf Fisker, valmis 1987. aastal.
- Tatari tänav 58, endine tööstushoone, tänapäeval tehtud siseseikluspargiks City Arena Tallinn
- Tatari tänav 64, endine EKP KK trükikoda, trükikoda Printall[27], I korrusel asub Uuskasutuskeskus ja Rimi toidupood
AjaluguRedigeeri
Tatari tänav on tekkinud 16. sajandi I poolel koos Tõnismäe, Kentmanni, Kaupmehe, Maakri ja teiste tänavaga[28]. 1997. aastal toimunud arheoloogilistel väljakaevamistel Tatari 2// Pärnu maantee 15 krundil kinnitasid Tatari tänava kohal olnud tee olemasolu (hilisemalt) 16. sajandi esimesest poolest. Tuvastati isegi roopajälgi ja leidude hulgas oli tähelepanuväärselt palju hobuseraudu ja kabjanaelu. Samuti leiti Tatari tänavaga paralleelselt kulgev keskaegne veejuhe, mis suundus 800 meetrit lõuna pool asuvast Karjaallikast Karja kaevu. Seda veejuhet märgitakse kirjalikes allikais esmakordselt juba 1422. aastal. Tatari 2 krundilt kaevati välja vähemalt 300 m² suurune paekividega kaetud täpselt piiritlemata sillutus. See polnud lihtsalt teede ristmik, vaid pigem sillutatud väljak. Tatari tänava äärseid maju ja krunte nimetati kord Karja värava, kord jälle Harju värava ees asuvaiks. Ilmselt muutus hilisem Tatari tänav olulisemaks ühendusteeks siis, kui Harju värav 1538. aastal suleti. Sigismund von Stadeni 1699. aastaks valminud Tallinna eeslinna krundiplaanide kogumiku kohaselt (praeguse Tatari, Sakala ja Kentmanni tänavate vaheline kvartal) 17 krundiomanikku olid raehärrad, raesekretär, justiitsbürgermeister, advokaat ja literaat ning Tallinna Suurgildi kaupmehed. Ise elasid nad kõik linnamüüride vahel aga eeslinnakrundid olid kasutusel peamiselt aedadena. 18. sajandi alguses olid linnapoolsed krundid jäänud või jäämas rajatavate muldkindlustuste alla. Ehitatavate muldkindlustuste välisosa, lauge muldvalli ehk glassii serv ulatus u 40-50 meetri kaugusele praegusest Estonia puiesteest (Pärnu mnt ja Kentmanni tänavate vahelises lõigus). Glassii 320 meetri (hiljem 277 meetri) laiusel alal – esplanaadil, kehtis ehituskeeld. Keeluala ulatus umbes praeguse Sakala tänava ja Pärnu maantee nurgani ja pisut lõuna poole Sakala ja Tatari tänava ristist. Tatari ja Sakala /Kentmanni tänavate vaheline kolmnurkne eeslinnakvartal, keeluala tõttu, ligi 150 aastaks hoonestamata.
Nime olevat Tatari tänav saanud pärast 18. sajandil endise raehärra Georg Mülleri põllule ehitatud Venemaa keisririigi sõjalaevastiku tatarlastest asumi – Tatarische Slobode ("Tatari sloboda") – järgi. Mülleri põllud piirnesid läänest praeguse Sakala tänava, Pärnu maantee ja kadunud Vaestepatuste tänavaga. Idas või kirdes oli Mülleri põllu piiriks Tatari tänav, praeguse Tatari tn 25 juurest pööras krunt nagu ka tollane Tatari tänav järsult itta suundudes praeguse Kentmanni Liivalaia tänava ristmikuni. Põllu lõunapiir Liivalaia tänavast lõuna pool on plaanil üpris ebamäärane ulatudes umbes kuni praeguse Herne tänavani või täpsemalt kraavi või ojani, mis kulges Vesivärava tänavalt kuni Härjapea jõeni Tiigiveski tiigist pisut lõunas. 1722. aastal laiendati Vene keisririigi nekrutikohustust (Volga) tatarlastele, mordvalastele ja maridele ning tatarlasi suunati just Baltimere laevastikku väeteenistusse. Tatarlased asustasid hiljem ka Kompasnaks kutsutud linnaosa Tartu maantee ja Narva maantee vahelisel alal. Kõige enam elas neid Kivisilla juures, Juhkentalis ja Kaasani kiriku juures. Tatari tänava tsaariaegne nimi kinnistute plaanil oli Malenkaja-Kommertšeski. Selle ala kruntide register ulatub tagasi aastasse 1699.
20. sajandi alguseni kandis Tatari tänav Suur Tatari tänava nime ning üle Liivalaia tänava asuv Uus-Tatari tänav, Väike-Tatari tänava nime.
Suur Tatari 1 asus Hans Vinnali automüügiesindus. Erinevatel aastatel müüs Hans Vinnal kümnest Eestis tol ajal levinumast automargist tervelt 5 (Ford, Chevrolet, Fiat, Buick, Oldsmobile). Tatari tänav 15 (lammutatud) hoones asus aastatel 1868–1882 "Esimene Eesti Kinnituse Selts EEKS", aastatel 1909-1912 Jaan Kirsipuu erakool. Eesti NSV ajal asus hoones NSV Liidu MN juures asuva Usuasjade Nõukogu Usuasjade volinik.
Hoolimata sellest, et Tatari tänava näol on üldjuhul tegemist kuni kolmekorruseliste elamutega ääristatud vaikse kesklinna tänavaga, asub seal riigi jaoks märgilise tähendusega asutusi.
Tatari tänava esimesel ristumiskohal Sakala tänavaga asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone. Üle Liivalaia magistraali jääb Tatari tänavale ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja. Tatari tänava ja Veerenni tänava ristumiskohal asuvas majas nr 54 paiknes Eestimaa kubermangu ja sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal Tallinna IV Politseijaoskond.
Tatari tänava lõpuks võib lugeda endise Ajakirjandusmaja alust läbivat suubumist Pärnu maanteele ühelt poolt eestiaegse mööblivabrikandi Lutheri vabriku kvartali krundi ja teisalt Tallinna Perekonnaseisuameti (niinimetatud Õnnepalee) vahel.
Kultuurilooliselt on Tatari tänava uhkuseks olnud Tallinna arhitektuuri klassikaliseks juugendstiili näiteks peetavat arhitekt Karl Burmani projekteeritud kivimaja aadressil Tatari 21b[29], mille katusekorrusel paiknes eesti tuntud kunstniku Ants Laikmaa ateljeekool. Samuti räägib legend, et maja ehitada lasknud majaomanik olevat maja ehitamise käigus tehtud muudatuste tõttu ahjude asendamisel keskküttega tekkinud majandusraskuste ajel ennast just selles ülalnimetatud pööningukambrikeses maha lasknud[viide?]. Sama maja poolkeldri korrusel asus Eesti Vabariigi teise tulemise algusaegadel Eesti Ekspressi ajalehetoimetus ja hoovimajas ajakirja Eesti Loodus viimane nõukogudeaegne toimetus.
2009. aastal lammutatud naabermajas numbriga 23/25, kus 19. sajandil asus Niguliste Saksa koguduse hoolekandeasutus, asus 21. sajandi algusaastail seevastu ajakirja Kroonika esimene toimetus, ehitati 2011. aastal uusehitis[30].
Samasse ajajärku jääb ka tollase Tallinna abilinnapea Ivar Virkuse ettepanek teha Tatari tänavast ametlikult Tallinna punaste laternate tänav, mille vastu protestis kohalike elanike MTÜ Süda Koda[31].
Negatiivse uudisena ajalukku läinud aprillirahutused Tallinnas 2007. aastal jätsid oma ainukese hukkunu samuti Tatari tänava algusse jääva pubi Woodstock lähistele, mida aprillirahutuste marodöörid püüdsid süüdata koos seesolevate baarikülastajatega.[viide?]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Tallinnas kaevati välja II maailmasõja eelse tankla vundament, Postimees, 9. august 2020
- ↑ Vabaduse väljaku lähistel leiti II maailmasõja eelse tankla vundament, delfi.ee, 09.08.2020
- ↑ Vabaduse väljaku nurgale kerkib seitsmekorruseline hoone, delfi.ee, 20. november 2019
- ↑ Päevitugem kas või katusel!, Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 26, 25 juuni 1938
- ↑ Tugiliisu toetab vaimupuudega laste vanemaid, Õpetajate Leht, 28. november 2008
- ↑ Muusikaakadeemia plaanib laienemist, 14.06.2011
- ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu Tatari t. 20, 1899. a.
- ↑ Elumajade lammutamine Tatari tn. 18, 20, Tallinn
- ↑ Robert Nerman & Karen Jagodin (2013). Jalutaja teejuht. Tallinna kesklinn. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 172.
- ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris Elamu Tatari tn. 21A
- ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris Elamu Tatari t.21b, 1912.a.
- ↑ TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS 16. juuni 2011 nr 112
- ↑ Kaua tehtud kaunikene, www.eestikirik.ee, 05.10.2011
- ↑ Kirik kavandab Tatari tänavale kortermaja, Delfi Majandus, 19. august 2008
- ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari tn. 26
- ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 28
- ↑ Eksklusiivsete korterite müüki ajaloolises hoones, 13. jaanuar 2009
- ↑ Kaitsealuselt Tatari tänava majalt varastati hinnaline välisuks, Eesti Päevaleht, 25.04.2003
- ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 32
- ↑ 20,0 20,1 Robert Nerman & Karen Jagodin (2013). Jalutaja teejuht. Tallinna kesklinn. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 175.
- ↑ Tatari tänav kultuurimälestiste riiklikus registris, Elamu, Tatari 34
- ↑ Liis Kibuspuu, EESTI 20. SAJ ARHITEKTUURI INVENTEERIMINE TALLINN 1870–1940, 2009, lk 36
- ↑ Büroohoone omanikud kavandavad Tatari tänavale suurt parkimismaja, http://www.autonet.ee, 14. august 2004
- ↑ Tallinna volikogu kehtestas Tatari tänava ärihoone planeeringu, Ehitusuudised, 11.03.2011
- ↑ TALLINN TATARI, www.veetornid.ee
- ↑ RKAS pani 22 miljoniga müüki kolm Tatari tänava kinnistut, Ehitusuudised, 13.10.2010
- ↑ Trükikoda kolib maale, Õhtuleht, 15. november 2000
- ↑ Süda-Tatari kvartali kujunemislugu. Allikas: Tallinna muinsuskaitse, Eesti Päevaleht, 2. jaanuar 2001
- ↑ Robert Nerman, Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas, Eesti Päevaleht, 28. november 2002
- ↑ Tatari tn 23/25 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas, TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS 18. september 2008 nr 183
- ↑ "Virkuse ja lõbumajade vastu" Õhtuleht, 6. mai 2000 (Süda Koja avaldus)
KirjandusRedigeeri
- Robert Nerman, "Süda-Tatari puitasum – haritlaste linnaosa Tallinnas", ISBN 9949-10-119-0
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tatari tänav |
- Robert Nerman, Tatari 21b erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas, Eesti Päevaleht, 19. detsember 2002
- Andres Tarand, MITTE AINULT HÕLMIKPUU (link oli maas 2013, 2014)
- Veiko Pesur, Süda-Tatari piirkonnas armastasid elada paljud Tallinna haritlased Eesti Päevalehes 15. juulil 2004
- Kersti Nõu, Tatari tänav muutus äritänavaks, Eesti Päevaleht, 27. juuli 2005
- BULDOOSERIGA EKSPRESSI TOIMETUSSE, Eesti Ekspress, 5. veebruar 2009
- Heidit Kaio, Homod pidutsevad Tatari tänaval, Eesti Päevaleht, 5. november 2010