Tartu Tiigi veski
See artikkel vajab toimetamist. (September 2021) |
Tartu Tiigi veski ehitas 1885. aastal Georg Riik, kes pani aluse tööstuslikule jahutootmisele Tartus. 1888. aastal ehitatud jahuveski tööstushoone Tartus Tiigi tänav 61a on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 7024.[1]
1888. aastal ehitati krundile Carl Beschti projekti järgi kivist jahuveski. Kahekorruselise tellisehitise fassaadi ilmestasid akende vahelised liseenid, vahekarniisid, kaarsillusega aknad, katusealune hammaslõikeline friis. Hoovi pool asus kõrge korsten, mõlemal korrusel asus sammastega toestatult 1 suur ruum.
1930. aastate algul ehitas Peeter Jänes endale Kastani ja Tiigi tänava nurgale, Tiigi tänav 61 Andrei Podtšekajevi projekti järgi mansardkorrusega villa.
Ajalugu muuda
1908 omandas oksjonil Tiigi veski Felix von Berg, kes koormas selle hüpoteegiga ja seejärel kinkis edasi. 1910. aastaks kuulus veski Liivimaa Põllumajanduslisele Tarvitajate ja Tootjate Ühisusele, kuhu kuulusid Tartu- ja Viljandimaa mõisnikud. Tootmisvõimsuseks oli siis 36 tonni jahu ööpäevas. 1927 sai veski omanikuks Peeter Jänes. Tema ajal andis põhilise osa sissetulekust veskikivide ja -masinate tootmine tellijatele. Pärast riigistamist kuulus Tiigi veski Tartu Jahu- ja Leivakombinaadile. Jahvatati nii leivatööstustele kui ka kolhoosidele, aga tehti ka erajahvatusi. 1959 läks Tiigi veski Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Teraviljasaaduste Valitsuse Tartu Elevaatorile, misjärel oli plaanis see sulgeda, kuid tulekahju Lembitu tänava veskis nr 2 tingis ikkagi käigushoidmise. 1962 võeti maha viimased Jänese ajast pärinevad seadmed. Elevaatori veskiga võrreldes olid Tiigi veski tootmismahud küll suuremad, kuid lõpptoodangu väärtuselt väiksemad, osaliselt seetõttu, et nõukogude ajale iseloomulikult läks osa toodangust "vasakule".
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Tööstushoone Tartus Tiigi 61a, 1886. a, Kultuurimälestiste register
- ↑ Juubelikogumik "Tartu Mill - 10"
Välislingid muuda
- Jahuveski, info.raad.tartu.ee/muinsus