Liivalaia tänav

Kaart

Liivalaia tänav on tänav Tallinna Kesklinnas.

Liivalaia tänav kulgeb Pärnu maanteelt Tartu maanteeni läbi Tatari, Veerenni, Sibulaküla, Maakri ja Kompassi asumi.

Liivalaia tänav algab Pärnu maanteelt kohast, kust vastassuunas läheb Suur-Ameerika tänav. Tänav ristub põhja poole suundudes P. Süda tänava, Veerenni tänava, Tatari tänava, Uus-Tatari tänava, Hospidali tänava, Kentmanni tänava, Kaupmehe tänava, Juhkentali tänava, Lembitu tänava, A. Lauteri tänava, Maakri tänava, Turu tänava ja Lastekodu tänavaga. Liivalaia tänav kulgeb alguses idakirdesse, aga teeb laugja kaare vastupäeva ja suundub lõpus kirdesse. Tänav on 1,6 km pikk ja lõpeb Tartu maanteel. Sealt edasi jätkub ta Pronksi tänavana.

Liivalaia 8 // 12, Swedbanki hoone

Vaade Liivalaia tänavale Swedbanki hoonest

Liivalaia tänaval on palju foore. Öösel, kui need on välja lülitatud, on Liivalaia tänav oma kõigil ristmikel peatee, välja arvatud Pärnu ja Tartu maantee suhtes.

Liivalaia ja Tatari tänava ristmik, vaade põhja

Vaade Liivalaia tänavale ja Keldrimäe asumile

Sisukord

1 Hoonestus
2 Ajalugu
- 2.1 V. Kingissepa tänavana
- 2.2 Liivalaia tänavana
3 Viited
4 Välislingid

HoonestusRedigeeri

Liivalaia 8 // 12, Swedbanki hoone
Liivalaia 9, Eesti Gaasi hoone
Liivalaia 24, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja
Liivalaia 27 (algselt Liivalaia 37)//Kentmanni 21 // Kaupmehe 14 (algselt Kaupmehe 28), Helmi Tui ja Karl Reitavi maja, valmis 1937, arhitekt Eugen Sacharias.
Liivalaia 38, Kaasani kirik
Liivalaia 45, Luminor panga peahoone

Liivalaia tänava piirkonnas asus keskajal kinnistu Liivalaia 8a juures Võllamägi, kus 14.–15. sajandi vahetusest 18. sajandi teise pooleni hukati surmamõistetuid. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leiti 2007. aastal paeplaatidest trepi ja müürifragmentide vahelt vähemalt 110 inimese korratult paiknevad luud ning viis meetrit eemal olevast hauast seitse korratult asetsevat luustikku, millest enamikul puudus kolju ning käed olid selja taha seotud.^[1]

Vaade Tallinna Kaasani kirikule Liivalaia tänaval

1928. aastal iseloomustati tänavat järgmiselt: "Hommikuti täitub Liivalaia ja ümbritsevad tänavad jubedustäratavate inimkogudega: "pätid" tulevad öömajalt. Sügades kaltsudesse kaetud ihu, millel kihelevad rohkearvulised söödikud, "pätid" lasevad vilkuda oma denaturaadi joomisest punetavad silmad kahele poole, piiludes millegi söödava järele".^[2]

Ajalooliselt kandis Liivalaia nime vaid lõik Pärnu maanteest Suur-Juhkentali tänavani. Suur-Juhkentali tänav oli nime saanud tänava lõpus asunud Juhkentali (Joachimstali) suvemõisa järgi. Linnavolikogu otsusega liideti Suur-Juhkentali tänav Liivalaia tänavaga 1936. aastal.^[3] Edasi kulges Vanasadama poole tänavaterägastik, mille keskpunkt asus 1721. aastal pühitsetud Tallinna garnisoni kirikuks ehitatud Tallinna Kaasani kiriku (ajaloolise Pleekmäe) lähistel. Liivalaia tänav muutus toona natuke enne Kaasani kirikut veelgi kitsamaks Kaasani tänavaks. Teispool kirikut kulges aga otsejoones Suur-Tartu maantee suunas Klaasingi tänav (praeguse Liivalaia tänava joonel Stockmanni kaubamaja kõrval, kus toona asus Johansoni paberivabrik, omaaegne vabriku korstna alusmüür on veel tänagi alles) ja sellega alguses paralleelselt Heeringa tänav, millest sai edasi Tartu maanteele Puuvilja tänav. Kaasani kirikust edasi Vanasadama poole kuni Tartu maanteeni asusid Paberi tänav ning veel edasi Kompassi tänav, Pronksi tänav ja muud tänavad.

Liivalaia ja Tartu maantee ristmik, nn Stalini maja

Liivalaia tänav 1996. aastal. Liivalaia ja Hospidali tänava ristmik

V. Kingissepa tänavanaRedigeeri

Liivalaia tänav kandis koos Pronksi ja Jõe tänavaga Eesti NSV ajal aastatel 1944–1992 nime V. Kingissepa tänav. Viktor Kingissepa nime kandnud tänav ei lange täpselt tänapäeva Liivalaia tänavaga kokku.

1950.–1970. aastatel ehitati V. Kingissepa tänav sirgelt välja kuni Narva maanteeni. Likvideeriti keerukas ajalooline tänavavõrk ja lammutati palju maju, suur osa sealsest hoonestusest oli hävinud 1944. aasta märtsipommitamises. Uue tänavatevõrgu ette jäi suur osa Tallinna Kaasani kiriku krundist (praegu on kirik nurgaga pea vastu teed, uus aed ehitati aastal 1972).

Liivalaia tänav, mis koosnes algselt kahest osast, s.o. Liivalaia tänavast (Pärnu maanteelt Lembitu tänavani) ja Suur-Juhkentali tänavast (mis suundus Lembitu tänava juurest ida poole) ja sai uue sihi Tartu maanteele, hõlmates ka senised Kaasani, Paberi, E. Aspe, Jõe ja Pronksi tänavad.