Liivalaia tänav

tänav Tallinnas

Liivalaia tänav on tänav Tallinna Kesklinnas.

Kaart

Liivalaia tänav kulgeb Pärnu maanteelt Tartu maanteeni läbi Tatari, Veerenni, Sibulaküla, Maakri ja Kompassi asumi.

Liivalaia tänav algab Pärnu maanteelt kohast, kust vastassuunas läheb Suur-Ameerika tänav. Tänav ristub põhja poole suundudes P. Süda tänava, Veerenni tänava, Tatari tänava, Uus-Tatari tänava, Hospidali tänava, Kentmanni tänava, Kaupmehe tänava, Juhkentali tänava, Lembitu tänava, A. Lauteri tänava, Maakri tänava, Turu tänava ja Lastekodu tänavaga. Liivalaia tänav kulgeb alguses idakirdesse, aga teeb laugja kaare vastupäeva ja suundub lõpus kirdesse. Tänav on 1,6 km pikk ja lõpeb Tartu maanteel. Sealt edasi jätkub ta Pronksi tänavana.

Liivalaia 8 // 12, Swedbanki hoone
Vaade Liivalaia tänavale Swedbanki hoonest

Liivalaia tänaval on palju foore. Öösel, kui need on välja lülitatud, on Liivalaia tänav oma kõigil ristmikel peatee, välja arvatud Pärnu ja Tartu maantee suhtes.

Liivalaia ja Tatari tänava ristmik, vaade põhja
Vaade Liivalaia tänavale ja Keldrimäe asumile
Liivalaia 45, Luminor panga peahoone

HoonestusRedigeeri

GaleriiRedigeeri

AjaluguRedigeeri

 
1914. aasta Tallinna linna kaart, millel kujutatud Tallinna Kaasani kirikust, Tallinna sadama poole suundunud tänavad

Liivalaia tänava piirkonnas asus keskajal kinnistu Liivalaia 8a juures Võllamägi, kus 14.–15. sajandi vahetusest 18. sajandi teise pooleni hukati surmamõistetuid. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leiti 2007. aastal paeplaatidest trepi ja müürifragmentide vahelt vähemalt 110 inimese korratult paiknevad luud ning viis meetrit eemal olevast hauast seitse korratult asetsevat luustikku, millest enamikul puudus kolju ning käed olid selja taha seotud.[5]

 
Hooned Liivalaia ja Vaestepatuste tänava nurgal 1939. aastal
 
Vaade Tallinna Kaasani kirikule Liivalaia tänaval

Ajalooliselt kandis Liivalaia nime vaid lõik Suur-Pärnu maanteest, Suur-Balesna tänava, Kaasani tänava ja Suur-Juhkentali tänava ristmikuni. Suur-Juhkentali tänav oli nime saanud tänava lõpus asunud Juhkentali (Joachimstali) suvemõisa järgi.

Suur-Pärnu maantee ristmikult alanud Liivalaia tänav ristus Zeehi tänava, Väike-Veerenni tänava, Ahju tänava, Tatari tänava, Hospitali tänava, Kentmanni tänava, Kaupmehe tänava, Kirikuaia tänava, Suur-Balesna tänavaga. Liivalaia tänava ääres Väike-Liiva tänav 1 asus 1914. asutatud Vene Punase Risti haigemaja[6].

1928. aastal iseloomustati tänavat järgmiselt: "Hommikuti täitub Liivalaia ja ümbritsevad tänavad jubedustäratavate inimkogudega: "pätid" tulevad öömajalt. Sügades kaltsudesse kaetud ihu, millel kihelevad rohkearvulised söödikud, "pätid" lasevad vilkuda oma denaturaadi joomisest punetavad silmad kahele poole, piiludes millegi söödava järele".[7]

Tallinna Linnavolikogu otsusega liideti Suur-Juhkentali tänav Liivalaia tänavaga 1936. aastal.[8] Edasi kulges Vanasadama poole tänavaterägastik, mille keskpunkt asus 1721. aastal pühitsetud Tallinna garnisoni kirikuks ehitatud Tallinna Kaasani kiriku (ajaloolise Pleekmäe) lähistel. Liivalaia tänav muutus toona natuke enne Kaasani kirikut veelgi kitsamaks Kaasani tänavaks.

Teispool Tallinna Kaasani kirikut kulges aga otsejoones Suur-Tartu maantee suunas Klaasingi tänav (praeguse Liivalaia tänava joonel Stockmanni kaubamaja kõrval, kus toona asus Johansoni paberivabrik, omaaegne vabriku korstna alusmüür on veel tänagi alles) ja sellega alguses paralleelselt Heeringa tänav, millest sai edasi Suur-Tartu maanteele Puuvilja tänav. Kaasani kirikust edasi Vanasadama poole kuni Tartu maanteeni asusid Paberi tänav ning veel edasi Kompassi tänav, Pronksi tänav ja muud tänavad.

 
Liivalaia tn 36, 38 hooned 1939. aastal

Piirkonna hoonestus kandis suuri kahjustusi 1944. aasta Tallinna märtsipommmitamises.

Viktor Kingissepa tänavRedigeeri

Liivalaia tänav kandis koos Pronksi ja Jõe tänavaga Eesti NSV ajal aastatel 19441992 nime V. Kingissepa tänav. Viktor Kingissepa nime kandnud tänav ei lange täpselt tänapäeva Liivalaia tänavaga kokku. Narva maanteeni suunduvale V. Kingissepa tänava osale anti tagasi ajalooline nimi Pronksi tänav, kuigi varem see tänav igal pool just täpselt samas kohas ei kulgenud, ning Pronksi ja Narva maantee ristist Vanasadama poole jätkunud tänavale Jõe tänava nimi.

 
Liivalaia ja Tartu maantee ristmik, nn Stalini maja

1950.–1970. aastatel ehitati V. Kingissepa tänav sirgelt välja kuni Narva maanteeni. Likvideeriti keerukas ajalooline tänavavõrk ja lammutati palju maju, suur osa sealsest hoonestusest oli hävinud 1944. aasta märtsipommitamises. Uue tänavatevõrgu ette jäi suur osa Tallinna Kaasani kiriku krundist (praegu on kirik nurgaga pea vastu teed, uus aed ehitati aastal 1972). Kunagise Kaasani tänava ääres asunud mõned puumajad on veel tänagi alles Tallinna Kaasani kiriku vastas.

Tee laienduse käigus, laienes tänav ka suurele osale Kaasani kiriku aiast, samuti lammutati kümned ajaloolise Liivalaia tänava lõunapoolse külje puumajad Pärnu maanteest Juhkentali tänavani.

 
Liivalaia tänav 1996. aastal. Liivalaia ja Hospidali tänava ristmik

Liivalaia tänav, mis koosnes algselt kahest osast, s.o. Liivalaia tänavast (Pärnu maanteelt Lembitu tänavani) ja Suur-Juhkentali tänavast (mis suundus Lembitu tänava juurest ida poole) ja sai uue sihi Tartu maanteele, hõlmates ka senised Kaasani, Paberi, E. Aspe, Jõe ja Pronksi tänavad.

Liivalaia tänavanaRedigeeri

Kui tänava V. Kingissepa nimi kaotati, taastati ajalooline Liivalaia nimi, kuid seda vaid Pärnu maantee ja Tartu maantee vahelisel lõigul. Narva maanteeni suunduvale V. Kingissepa tänava osale anti tagasi ajalooline nimi Pronksi tänav, kuigi varem see tänav igal pool just täpselt samas kohas ei kulgenud, ning Pronksi ja Narva maantee ristist Vanasadama poole jätkunud tänavale Jõe tänava nimi.

ViitedRedigeeri

  1. Hansapankurid kolisid võllamäele, arileht.delfi.ee, 06.01.1996
  2. Swedbank kolib Eesti peakontori Liivalaia tänavalt ära, arileht.delfi.ee, 14.10.2020
  3. Astro Liivalaia, https://astro.ee/
  4. Liivalaia äri- ja elukvartal, www.kapitel.ee
  5. "Arheoloogid leidsid kesklinnast vana võllaroogade matmispaiga" Eesti Päevaleht, 21. juuli 2007
  6. Eesti Punase Risti tegewusest., Postimees (1886-1944), nr. 109, 28 mai 1919
  7. Elu sülitas nad välja. Rahvaleht, 1. november 1928, nr. 129, lk. 4.
  8. Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972

VälislingidRedigeeri