Veerenni tänav
Veerenni tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Veerenni asumis. Veerenni tänav algab Liivalaia tänavalt ja lõpeb Järvevana teega ristumisel. Veerenni tänav on ligikaudu 1700 m pikkune.
HoonestusRedigeeri
- Veerenni tänav 24, Baltika Kvartal
- Veerenni tänav 51 // Varre tänav 1, Würthi esindus
- Veerenni tänav 53a, Veerenni Tervisekeskus
- Veerenni tänav 65, ESPAKi ehitusmaterjalide keskus
GaleriiRedigeeri
Vaade Veerenni tänavalt Tehnika tänava ringristmikule
Vaade Veerenni tänava raudteeülesõidule, 2011. aastal
Vaade Veerenni tänavale, Herne tänava ristmikult
Veerenni 45
Veerenni tänav 51 // Varre tänav 1
Ehitusjärgus Veerenni Tervisekeskus, 2016. aastal
ESPAKi ehitusmaterjalide keskus, Veerenni 65
AjaluguRedigeeri
Veerenni tänav sai nime 1876. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli Wasserleitungsstrasse ja venekeelne nimi Водопроводная улица. Veerenni tänav on saanud nime tänavat läbiva linna veevarustuskanali järgi.[1] Veerenni asum kujunes Veerenni tänava ümber, mis on nime saanud keskaegsest Ülemiste veski paistiigist alanud ja vanalinna veega varustanud veerennilt. Tallinna linna joogiveega ja ka linna kaitsekraavide veega varustamiseks vajaliku kanali ehitamiseks andis loa Taani kuningas Valdemar IV 29. septembril 1345. Vesi tuli kraavi Ülemiste järvest, Tiigiveski ja Härjapea jõest ning linnast lõunas ja idasasuvatest jõgedest ja allikatest kanalit pidi. Veekanali pikkus oli ligikaudu 4 km ning see kulges mööda praegust Veerenni tänavat ja Peeter Süda tänavat kuni Harju väravani. Harju värava juurest rajati aga 1,5 km pikkune kanaliosa Tallinna lahte. Tallinna linnamüüri ida poolt haaravale kanalile ehitati 14. sajandil Harju värava juurde Harju, Karja värava juurde Karja ja Viru värava juurde Viru veski[2].
Veerenni tänav 2a asus Tallinna 2. Algkool, Veerenni tänava koolimaja hävis 1944. aasta märtsipommitamisel.
1909. aastal rajati Veerenni asumisse evangeeliumi kristlaste Tallinna Evangeelse Koguduse Tallinna Veerenni kirik, mis oli pärast ümber- ja juurdeehitamist 1918. aastal[3] üks Mandri-Euroopa suuremaid puitkirikuid. 1929. aastal ostsid kiriku endale metodistid ning edaspidi tunti seda metodistikirikuna. See hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Algne aadress oli Veerenni tänav 4a, mis asus umbes tänapäevaste hoonete Vana-Veerenni tänav 4 ja 6 vahel.
1928. aastal asutati Veerenni 24, Haim Karshensteini eestvõttel vihmakuubede töökoda, mis kandis kuni 1940. aastani nime Gentleman. Veerenni 29 tegutses Tallinna Mehaaniline Kudumisvabrik. Veerenni 28 tegutses UÜ „Kudur".
Veerennis pikka aega tegutsenud ettevõte Baltika, kandis aastail 1946–1960 nime Tallinna Õmbluskombinaat ja läbi ajaloo nimetusi Moela, Tallinna Õmbluskombinaat, Õmblusvabrik Baltika ja õmblustootmiskoondis Baltika. 1960. aastal ühendati ettevõttega Tallinna Õmblusvabriku 1. tsehh ja Veerenni tänaval alustas tööd uus tootmishoone. Veerenni tänav 29 tegutses Eesti NSV Kergetööstusministeeriumi Vabrik Tekstiil. 1987. aastal hakati vabriku seadmeid uuendama, et ettevõttel oleks võimalik suurendada lääne turule müüdava kauba osakaalu. Praegu kuulub ettevõttele 5 rõivabrändi: Monton, Mosaic, Baltman, Bastion ja Ivo Nikkolo. Baltika Grupp tähistas 2013. aastal oma 85. tegevusaastat.[4]
Veerenni tänav 49 ja Paldiski mnt 42-a asus O. Varevi betoonitööstus.
ViitedRedigeeri
- ↑ Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 134
- ↑ Gustav Jakobson, Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. "Tallinna vesi ja sajandid". Kust sai vett keskaegne Tallinn. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1967, lk 9
- ↑ Robert Treufeldt. "Tallinna puidust pühakojad". Sirp, 16. juuli 2015
- ↑ Ajalugu. Baltika Group koduleht. Kasutatud 31.07.2017.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Veerenni tänav |
VälislingidRedigeeri
- Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas, 1. oktoober 2009 nr 196