Tallinna linnamüür

Tallinna keskaegsete kaitserajatiste süsteem

Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem.

Tallinna linnamüür, Tornide väljak
Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ja Saunatorn
Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn, 2011. aasta kevad
Tallinna kaitsemüüride säilinud fragment Uuel tänaval, 2011. aasta kevad
Tallinna linnamüür Rüütli tänaval, 2011. aasta kevad
Tallinna linnamüür ja Assauwe kaitsetorn, Müürivahe tänaval, 2011. aasta kevad
Linnamüür Laboratooriumi tänaval, 2011. aasta suvi

Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingi ema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae).

Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Tallinna linnuse (7,30 ha) ja linna (28,00) ringmüüriga ümbritsetud pindala oli 35,30 hektarit. Teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustusi on võimalik hinnata ainult arhiivides säilinud vanade linnaplaanide abil. Linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu (6,90+20,70~27,60 ha), Uus-Pärnu (4,30+11,40~15,70 ha), Viljandi (4,60+10,20~14,80 ha), Narva (2,60+14,60~17,20 ha) ja Haapsalu linn ja piiskopilinnus. Riia linnuse ja linnamüüri ringmüüriga ümbritsetud pindala oli 2,30+25,10~27,40 ha[1].

Linnamüür

muuda

13. sajand

muuda

Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks. Puitkaitsekäiguga müür koosnes 60–70-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust.[2]

14. sajand ja Kanne müür

muuda

Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see on linnamüürina tänapäevani säilinud, alustati 1310. aastal Tallinna asehalduriks määratud Johannes Canne (Jens Kanne) juhtimisel.

„Arvesse võtnud õige mitmesuguseid hädaohte sellele linnale ja nimelt, et linn on avatud türannide salasepitsustele ja teda häirivad sagedad paganate kallaletungid, otsustasin ma pärast hoolikat kaalumist ... käesolevaga lubada, et selle Tallinna linna pürjermeistrid ja kodanikud võivad viia linna müüri lõuna poole üle linna kraavi või säilitada praegusel kohal, või tuua ta tagasi sissepoole linna ja pikendada seda müüri üle linnuse mäe... Põhja poole suundugu aga müür väljaspool nunnakloostrit ... Nunnad aga peavad omal kulul ehitama linnamüüri, nagu linlased vajalikuks peavad, nii pikalt kui ulatub nende maa-ala. Ka võivad linlased mainitud linna alal, vabalt laieneda mere suunas, millal ja kui palju nad soovivad.“

D. Bruns ja R. Kangropool. Tallinn sajandeis. Eesti Raamat, 1972, lk 24

Kanne müür asendas varasema Margrete kaitsemüüri põhjas ja loodes kuni Suure Rannaväravani ja sealt mööda tänapäeva Laboratooriumi tänavat ümber Püha Miikaeli nunnakloostri kuni Toompea järsakuni. Müüriga haarati linna piiresse tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnaklooster.[viide?]

Lõuna pool aga juhiti uus, ehitatud linnamüür mööda tänapäeva Müürivahe tänavat üle Harju tänava Toompeani. Enne Toompea kõrgendikku tegi müür pöörangu põhja poole, suundus Lühikesest jalast mööda ning laskus Pika jala kohal ümber Toompea järsu jalami Nunnaväravasse.[viide?]

Suurte kaarniššidega müür, mida hakati kutsuma Kanne müüriks, oli 6,5 meetrit kõrge ja 2,3 meetrit paks. Seda täiendas müüri siseküljel asuv kaitsekäik, mis toetus võlvitud kaartele. Erinevalt varasemast ehitusstiilist varustati müürid ripptornidega.[viide?]

15. sajandi ümberehitused

muuda

15. sajandi esimesel poolel ehitati linnamüür ulatuslikult ümber, müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Mahukad tööd linnamüüri põhjaküljel algasid pärast Püha Miikaeli kloostrit piirava müüriäärse maa kloostrilt võõrandamist 1422. aastal. Linnamüür ehitati nüüd 11–16 meetri kõrguseks, kaitsekäik, mis asus kas linnamüüri peal või konsoolidel, oli peaaegu 3 meetrit kõrge.[viide?]

Linnaväravad ja väravatornid

1414. aastast säilinud nimekirjas oli 27 kaitsetorni. 15. sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linnamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid. Aastatel 14391445 täiendati Nunnavärava eesväravat, 14481460 ehitati kahe torniga Suure Rannavärava eesvärav, 1448–1453 ehitati Harju värava eesvärav. Aastatel 1453–1456 täiendati merepoolse Väikese Rannavärava kindlustusi, valmisid ka kahe torniga Viru värava eesvärav ja Karja värava eesvärav.[viide?]

1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel 1450–1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "uueks torniks"[3].

Kaitsetornid

15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475. aastal ehitati Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornidele ehitati varikatused alles 16.17. sajandil. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliselt Bremeni torn, mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibil ehitatud kaitsetorne Toompeast lõuna pool asuva Kiek in de Köki suurtükitorniga.[viide?]

Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga[4] – ordulinnus Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja umbes 13 müüritorni, Sadamatorn[5].

16. sajand ja uued kaitserajatised

muuda
 
Viru värava eesvärav augustis 2012
 
Tallinna linnamüür ja kaitseliinid Rootsi ajal

1561. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni ja muud kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli 16. sajandil 8 väravat, mis omakorda koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatornid olid alati neljakandilised, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tallinna linnamüüri kuulunud Harju värav valmis 1452. aastal, Viru värav ja Väike Rannavärav (1454), Karja värav (1456) ja Nunnavärav (1461). Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud vesiveskid, mis olid kasutusel 19. sajandini.[viide?]

Väravatesüsteemist on kuulsamaid Viru tänava alguses säilinud Viru eesvärava tornid, mis on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Viru eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille idapoolses välisotsas oli külgtornide ja tõstesildadega väravhoone.[viide?]

Tallinna linna põhilise kaitseehitise – linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes Karja värava eesvärava kaitseks Luhrenburgi suurtükitorni ja Suure Rannavärava eesvärava kaitseks Uue (suurtüki)torni (Paks Margareeta) (1529) ehitamisega, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid Tallinna kindluslinna kaitserajatiste süsteeme, mis ei põhinenud ainult vallikraavi, linnamüüri ja kaitsetornide kasutamisel, vaid seda täiendasid eeskaitserajatised – Rootsi kuningriigi sõjajõudude projekteeritud bastionide, reduutide ja raveliinidega kindlustussüssteem, nn kindluslinn Tallinn[6].

Tallinna linna kaitserajatised pandi proovile 1569. aastal, mil Tallinna lahte saabunud Taani ja Lübecki ühendatud laevastik linna 13 päeva ägedalt pommitas. Aastatel 15701571 piirasid Tallinna 7 kuud edutult Moskva ja hertsog Magnuse väed. 1577. aasta alguses piirasid Moskva väed linna kuus nädalat, kuid jälle edutult.[viide?]

Hilisem aeg

muuda

Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja Laboratooriumi tänava äärne linnamüür koos Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbeke-taguse torniga kuulusid kuni Vene keisririigi lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusse; pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusse Eesti Vabariigi Sõjaministeerium. 1920. aastail oli linnamüür täis ehitatud, enamik torne oli eravalduses, muuhulgas kasutati neid elamutena[7].

13.–16. sajandil välja kujunenud Tallinna all-linna ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid – 2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena[8].

Väravad linnamüüris ja väravate kaitsetornid

muuda

Linnamüüris ainsate läbipääsupunktidena toiminud väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis langevõrega, ühtegi neist ei ole aga säilinud, kuid parim näide seda liiki tornidest saab Pika Jala väravatorni näitel, mis ehitati 1380. aastal.[viide?]

Tallinna linnamüüri väravad:

Nimi Rajatud Lammutatud Asukoht tänapäeval Pilt
Harju värav 1452 1875 Harju ja Müürivahe tänava ristmik  
Harju värava eesvärav
Karja värav 1456 1849 Suur-Karja tänav
Karja värava eesvärav 1767 Georg Otsa tänav
Viru värav 1454 1843 Viru tänav
Viru värava eesvärav lammutati osaliselt 1888 Viru tänav  
Viru värava vallivärav 1842 Vana-Viru tänav
Väike Rannavärav 1454 1779 Uus tänav  
Suur Rannavärav 1779 Pikk tänav
Suure Rannavärava eesvärav Pikk tänav  
Nunnavärav 1461 1868  
Lühikese jala väravatorn Lühike jalg  
Pika jala väravatorn Pikk jalg  
Toome värav 1860  

Hilisemad väravad ja läbipääsud linnamüüris:

Nimi Rajatud Asukoht tänapäeval Pilt
Kloostrivärav 19. sajandi lõpus Suur-Kloostri tänav  
Suurtüki tänava läbimurre 19. sajandil Suurtüki tänav
Bremeni käik 19. sajandil  
Käik Lippe torni kõrval 1933 Aida ja Laboratooriumi tänava ristmik  
Läbimurre Toompealt Taani kuninga aeda 20. sajandil  
Tallinna vanalinna värava- ja kaitsemüüritornide loend  
rk K Nimi või aadress raj. Valmis Restaureeriti Kommentaar ak
1)
11)
17)
45,60
32,0?
28,0?
Pikk Hermann (Lange Herman)
Nooleteritaja (Pilsticker torne)
Maakroon (Landskrone torne)
1360
15. s

?

1370
?
?
?
19. saj. lõpp
1930ndad, 2008
1) Toompea kindlusloss-linnuse ehk parlamendi põhitorn edelanurgas
2) ripptorn loodenurgal
3) Pika Hermanniga kunagi ühekõrgune kindlustorn kirdenurgas
2) 44,0? Kiek in de Kök'i suurtükitorn 1475 1483 1602, 1968, 2010 Läänemere maade võimsaim kaitsetorn
3) 41,0? Loewenschede müüritorn 1373 143238 145556, 196970
4) 39,0? Grusbeke-tagune müüritorn ? ? ?
5) 39,0? 5 Kuldjala müüritorn (de Guldene Voet) 1311 131120 137072, 1610ndad
6) 39,0? Nunna müüritorn 1311 1422 195860 poolenisti sadultorn
7) 37,0? 5 Köismäe müüritorn (Reberbahn torne) 1360 143637 1935, 1965, 2000
8) 34,0? 5 Eppingi müüritorn 1370 1400, 1510 1530, 1936, 2005
9) 33,0? Plate müüritorn ? 14011410 ?
10) 33,0? Munkadetagune müüritorn 1372 1410 2005
12) 32,0? Hellemani müüritorn ? 13201340 2006
13) 32,0? Stoltingi müüritorn ? 12901300 ?
14) 31,0? Lühikese jala väravatorn
(Bavene demm korten Berge)
? 145456 ?
15) 30,0? Pika jala väravatorn
(de lange Domporte vor dem langen Berge)
1387 145055 1608 ja 1995
16) 30,0? Neitsi müüritorn (Meghede torne) 1360 1370 1842, 1968, 1980
18) 27,0? Assauwe müüritorn (Assowen torne) 1370 1380 ?
19) 25,0? Hattorpe-tagune müüritorn ? ? ?
20) 25,0? Nunnadetagune müüritorn 1370 ? ? sadultorn
21) 23,0? Talli müüritorn (Marstallthurm) ? ? ? sadultorn, matkib Visby linna eeskuju Rootsis
22)
23)
22,00
17,0?
Paks Margareeta (Rosencrantzi suurtükitorn)
Suure Rannavärava eesväravatorn (strantporte)
1510
1518
1531
1529
16831704 tänapäeval meremuuseum, rekonstrueeriti tarbeks 1938–1940
24) 21,60 Bremeni müüritorn ? ? 195759
25) 20,0? Sauna müüritorn 1371 1422 2004 sadultorn
26)
27)
16,0?
16,0?
Viru eesväravatorn
Viru eesväravatorn
1370 1446 1980 ja 2003 vanalinna põhi- ja esindusvärav
28) 16,0? Hinke müüritorn ? 14101414 ? kehand säilinud
29) ??,?? Saunatagune müüritorn (Bastowen torne) 1355 1370 ? osaliselt säilinud
30) ??,?? Lippe müüritorn (Tulleman torne) ? ? ? osaliselt säilinud
31) ??,?? Kitse müüritorn (Zeghen torne) 1410 ? 1845 säilinud alaosa kehand naaberehitistes
32) ??,?? Renteni müüritorn 1372 ? ? säilinud alaosa kehand naaberehitises
33) 5,5? Wulfardi-tagune müüritorn ? ? ? säilinud alaosa kehand
34) ??,?? Vana vene kiriku juures asunud müüritorn ? ? ? lammutatud
35) ??,?? Kuradiema müüritorn (Düvels torne) ? ? ? lammutati 1882. aastal
36)
37)
38)
31,00
??,??
??,??
Karja peaväravatorn (Karripforte, porta karie)
Karja eesväravatorn
Karja eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
väravasüsteem lammutati 1820. aastatel
lammutatud
lammutatud
39) 18,00 Lurenburgi müüritorn (Luerborch torne) 1538 1554 ? 20,4 m diameetriga Paksu Margareetaga sarnanenud torn lammutati 1767. aastal
40) 16,5? Seegitagune müüritorn (de Nye torne) 1450 ? ? lammutati 19. sajandil
41) ??,?? Sadama vahitorn (port torn) 1367 ? ? lammutatud
42) ??,?? Püssirohutorn ? ? ? lammutatud
43) ??,?? Väikese Rannavärava väravatorn ? ? ? lammutatud
44) ??,?? Suure Rannavärava peaväravatorn ? ? ? lammutatud
45)
46)
47)
??,??
??,??
??,??
Nunna peaväravatorn (porta monialium)
Nunna eesväravatorn
Nunna eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
48)
49)
50)
??,??
??,??
??,??
Harju peaväravatorn (porta fabrorum)
Harju eesväravatorn
Harju eesväravatorn
1326
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
51) ??,?? Viru peaväravatorn (porta argillae) ? ? ? lammutatud
52)
53)
??,??
??,??
4

?

Väike-Ordukindluse kindlustorn Stür den Kerl
Väike-Ordukindluse eeskaitseala väravatorn
1371
?
?
?
?
?
lammutati enamasti aastatel 1767–1773, lõplikult 1930. aastate lõpus
lammutatud
54)
55)
??,??
??,??
Suur-Ordukindluse kaitsemüüritorn
Suur-Ordukindluse kaitsemüüritorn
?
?
?
?
?
?
säilinud alaosa kehand naaberehitises
säilinud alaosa kehand naaberehitises
56)
57)
58)
59)
60)
61)
62)
63)
64)
65)
66)
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
??,??
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
Suur-Ordukindluse kaitseringmüüri konsooltorn
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
?
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
lammutatud
67) ??,?? Suur-Ordukindluse toomväravatorn ehk Kellatorn ? ? ? lammutatud
68)
69)
??,??
??,??
Roosikrantsi suurtükitorn
Ordulinnuse eesväravatorn
?
?
?
?
?
?
lammutatud; asus Pika Hermanni vahetusläheduses Rootsi bastionil
lammutatud

Linnamüüri kaitsetornid

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Valner Krinal, EESTI MAJANDUSAJALUGU. Õppevahend majandusteaduskonna I kursuse üliõpilastele. TARTU ÜLIKOOL, TARTU 1992. lk 46
  2. Andri Ksenofontov, Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu, Eesti Päevaleht, 15. august 2002
  3. Andri Ksenofontov, Turistide linnamüür Paksust Margaretast Pika Jala tornini, Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2002
  4. Unustatud võimas suurtükitorn, jaakjuske.blogspot.com, 24.01.2012
  5. Tallinna vanalinna kaitsevööndi topograafiline skeem, linnamuuseum.wiseman.ee
  6. Rein Zobel, "Kindluslinn Tallinn" (1994)
  7. Tallinna tornielanikud. Rahvaleht, 16. oktoober 1930, nr. 122, lk. 4.
  8. Jüri Kuuskemaa, JÜRI KUUSKEMAA: Mida me oleme oma linnaga teinud?, Eesti Päevaleht, 11. oktoober 2007
  9. Linnamüüris on säilinud varem hävinuks peetud torn, Õhtuleht, 15.07.2003

Kirjandus

muuda
  • Rein Zobel, "Tallinna linnamüür", Eesti Raamat 1966, 157 lk
  • Rein Zobel, "Tallinn (Reval) keskaegsed kindlustused", Kirjastus: Valgus 1980, 333 lk ; Kirjastus: Eesti Kunstiakadeemia, ISBN 9789949467129, 2011, 287 lk
  • Rein Zobel, Tallinna kindlustuste uurimisest ja restaureerimisest. Ehitus ja Arhitektuur 1985, nr. 1/2
  • Rein Zobel, "Linnamüür", Tallinn 1986
  • Rein Zobel, "Suur Rannavärav ja Paks Margareeta" 1988
  • Rein Zobel, "Tallinn (Reval)keskajal. Linnaehitus 13.–14. sajandil", Tallinn 2011
  • Ragnar Nurk, "TALLINNA KESKAEGSETE LINNAKINDLUSTUSTE KAITSE JA KONSERVEERIMINE EESTI VABARIIGIS 1920.–1930. AASTATEL", Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut, Tallinn 2006
  • Ragnar Nurk. T. H. Kjellini Tallinna keskaegsete kindlustuste uurimised 1925.–1926. aastal". Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo Osakond, Tartu 2006

Välislingid

muuda