Tallinna Püha Miikaeli klooster

Tallinna Püha Miikaeli klooster (ka: Mihkli klooster) oli tsistertslaste nunnaklooster Tallinnas aastatel 12491629. Klooster tegutses Aida ja Kloostri tänava piirkonnas. Klooster omas patronaadiõigust Oleviste kiriku üle. Kloostrile kuulusid ka Kuimetsa ja Nabala mõis ning mitu Tallinna ümbruse küla.

Gustaf Adolfi Gümnaasium

Taani kroonikate põhjal on üritatud tõestada, et kloostrit hakati ehitama 1249. aastal Taani kuninga Erik IV Adraraha soovil, kuid on võimalik, et see aastaarv on kloostri asutamisotsuse tegemise aeg. Kloostri kavatis kujunes pika aja jooksul (150–200 aastat)[1].

Reformatsiooni ajal kloostrit ei suletud ning ka kloostrist vabatahtlikult lahkujaid oli üksnes neli. 1543. aastal sõlmiti Tallinna rae ja aadelkonna vahel kokkulepe, mille tulemusena abtiss Elsebe Soye astus luteri usku ja jätkas valitsemist dominana. Aastal 1629 suri kloostri viimane domina Kate Kudling ja klooster sekulariseeriti.

16. veebruaril 1631 sõlmisid Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond gümnaasiumi asutamise lepingu ning kloostri vara anti üle Tallinna Gümnaasiumile (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium). 1633. aastal paigutati samadesse ruumidesse Christoph Reusneri trükikoda – Tallinna esimene trükikoda[2].

Kloostri kirik anti Rootsi garnisonile[1] ja seal tegutses Rootsi-Mihkli kogudus. Vene võimu tulles ehitati kirik ümber õigeusu Issanda Muutmise kirikuks. Põhjasõja järel läks kloostri idatiib linna valdusse. Selle ostis 1922. aastal Saku Õlletehas, kes paigutas sinna tehase peakontori, pudeldusosakonna ja laod.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 335–336.
  2. Endel Valk-Falk, "Christoph Reusner – esmatrükkal Tallinnas", bulletään Polügrafist. Tallinn: Valgus, 1988.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda