Jüri Kuuskemaa

Eesti kunstiajaloolane

Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik; sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Jüri Kuuskemaa
Jüri Kuuskemaa, kunstiajaloolane vanalinna päevadel 99.jpg
Jüri Kuuskemaa 1999. aasta Tallinna vanalinna päevadel
Sündinud 25. oktoober 1942 (80-aastane)
Tallinn
Haridus magistrikraad
Alma mater Tartu Ülikool
Abikaasa Aet Kuuskemaa (al 1978)
Lapsed 4
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) kunstiajalugu
Töökohad Kadrioru kunstimuuseum (1964–2009)
Tallinna Linnakantselei (alates 2010)
Tunnustus Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001)
Loend...
Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012

Kuuskemaa on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli kunstiajaloo erialal 1965. aastal. Keskhariduse omandas ta Keila keskkoolis.

Jüri Kuuskemaa töötas alates 1964. aastast Kadrioru kunstimuuseumis, algul teadurina, hiljem kuraatorina. 1. veebruarist 2010 töötab Kuuskemaa Tallinna linnapea nõunikuna, peamisteks töövaldkondadeks muinsuskaitse, vanalinn, arhitektuur ja kultuuriküsimused.[1]

Ta on rahvusvaheliselt hinnatud[viide?] giid ja turismireiside juht. Kuuskemaa on avaldanud muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid, sageli kirjutab ta arvamuslugusid ajalehtedesse.

Kuuskemaa on tuntud muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete poolest (Kuku Raadios teeb ta saadet "Memoria"). Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud Kadriorule, sealsele barokkstiilis lossile ja pargile.

Kuuskemaa on väljendanud arvamust, et kui tuleb valida väärtusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Küllap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ürgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist."[2]

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

Kuuskemaa oli 1987. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutaja ning juhatuse liige.

Poliitiline tegevusRedigeeri

1990. aastal oli ta Eesti Kongressi delegaat.

Jüri Kuuskemaa on kandideerinud Keskerakonna nimekirjas 1996., 2013. ja 2017. aasta kohalikel valimistel ning 2015. ja 2019. aasta Riigikogu valimistel, kuid valituks ei ole osutunud.[3][4]

 
Jüri Kuuskemaa kõnet pidamas Vana-Vigala mõisa ees (juuli 2017)

TeoseidRedigeeri

 
Jüri Kuuskemaa oma näituse avamisel Tallinna Linnamuuseumis 2016. aastal

Artikleid ja intervjuusidRedigeeri

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Jüri Kuuskemaa on näitlejate August ja Betty Kuuskemaa pojapoeg. Alates 1978. aastast on ta abielus Aet Kuuskemaaga. Tal on neli last.

Keevalliku nime sai Kuuskemaa 1951. aastal, kui vanavanemate soovil adopteeris ta kasuisa Udo Keevallik. Vanavanemad lootsid, et selle nime all on Nõukogude korra ajal kergem, kuna August Kuuskemaa oli langenud jaanuaris 1944 Teises maailmasõjas Saksa vägede poolel võideldes.[10]

Jüri Kuuskemaa poeg on ettevõtja Juhan Kuuskemaa.[11]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Jüri Kuuskemaa asus tööle Tallinna linnapea nõunikuna". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 1. veebruaril 2010.
  2. Jüri Kuuskemaa: roheline terror
  3. http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kuuskemaa
  4. https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-2-voting-result.html
  5. Info raamatu kohta E-kataloog ESTER-is[alaline kõdulink]
  6. Новые страницы Старого Таллинна открывает Юри Куускемаа – RUS.ERR.EE, 14.12.2010
  7. Prantsuse aumärkidega autasustatud eestimaalased
  8. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 110
  9. Välisriikide teenetemärgid
  10. "Kui mina olin veel väikene mees". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007. Vaadatud 1. veebruaril 2010.
  11. Karjuv ebaõiglus! Ärimees jättis 65 klienti rahast ilma, aga võib nüüd hoopis ise riigilt kahjutasu küsida, Eesti Ekspress, 10. aprill 2019

VälislingidRedigeeri