Tornide väljak

Tornide väljak (varem ka Näituseväljak, Näituse väljak, Stalingradi väljak) on haljasala Tallinna vanalinnas.

Õhuvaade Tallinna vanalinna servast
Tornide väljak, jaanuar 2014
Tornide väljak, 2012. Paremalt vasakule: Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn ja Grusbeke-tagune torn.

Tornide väljak piirneb Suurtüki tänava, Rannamäe tee, Nunne tänava, Suur-Kloostri tänava ning Tallinna linnamüüriga, milles asusid keskaegsed vahi- ja kaitsetornid, mis osaliselt on säilinud tänapäevani: Grusbeke-tagune torn, Eppingi torn, Plate torn, Köismäe torn, Herman van der Lippe järgi nimetatud Lippe sadultorn, Loewenschede torn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn. Nime saigi väljak selle järgi, et sellelt on olnud näha seitse Tallinna linnamüüri torni.

Pargi välispiirid muuda

Tornide väljaku pargi piir kulgeb Rannamäe tee ja Suurtüki tänava ristumiskohast mööda Suurtüki tänava pargipoolset teemaad kagusse kuni bastioni müürini, mööda müüri edelasse kuni Suur-Kloostri tänavani, edasi mööda Suur-Kloostri pargipoolset teemaad läände kuni ristumiseni Nunne tänavaga, mööda Nunne tänava pargipoolset teemaad kuni ristumiseni Rannamäe teega ning mööda Rannamäe tee läänepoolset teemaad kuni ristumiseni Suurtüki tänavaga[1].

Väljakul toimub igal suvel mitmekuune Tallinna lillefestival[2], samuti on sealsel laval korraldatud kontserte jm üritusi vanalinna päevade jt festivalide ajal.[3] Pargis on ka laste mänguväljak.[4]

Skulptuurid väljakul muuda

 
Juhan Raudsepa skulptuur "Naine vaagnaga" Tallinnas Tornide väljakul

Tornide väljaku Nunne tänava poolses osas paikneb skulptor Juhan Raudsepa 1935. aastal valminud skulptuur Naine vaagnaga.

Stalingradi väljakul asus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe, Tallinnas Volta tehases töötanud Mihhail Kalinini täispikkuses kuju.

Ajalugu muuda

 
Platsi ala 1879. aasta kaardil

Kadrioru pargi direktori Ain Järve sõnul asusid keskajal nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi- ja köögiviljaaiad[5] ning Mihkli kloostri karjamaa.

Linnamüürist läände jääv ala jäi lagedaks Krimmi sõja aegu, 1864. aastal tasandati sealkandis asunud vallikraav ja muldkindlustused. Glassii välisäärde rajati tänane Põhja puiestee (19061917 Troonipärija puiestee).

1896. aastal, pärast Nunnavärava lammutamist ja Eestimaa Põllumajandusühingu näitusehoone püstitamist, hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid,[6] sellest tulenes nimi Näituseväljak. Nunne tänava ääres asus Näituseväljaku 40-meetrise läbimõõduga peapaviljon, kaheksakandiline rotund. Paviljonis on asunud ka rulluisutamise paviljon ja kino Rekord, paviljon hävis tulekahjus 1933. aastal.

Tornide väljakul asus 1915. aastal valminud Olümpia spordiseltsi jalgpallimeeskonna jalgpalliväljak.

1931. aastani oligi see Eesti Põllumeeste Seltsi näituseplats[5], seejärel kujundati väljak avalikuks haljasalaks.[6]

Väljak kandis Näituse väljaku ja 1947. aastast kuni 1961. aastani Stalingradi väljaku nime.

2001. aastal raiuti linnamüüridele vaate avamiseks pargis maha hulk puid ning paigaldati uus valgustus. 2002. aastal investeeris Tallinna linn miljon krooni Tornide väljaku rekonstrueerimisse.[4] 2009. aastal rekonstrueeris väljaku lava ja lavaesise platsi OÜ Delgetec OÜ Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik projekti alusel Tallinna Kommunaalameti tellimusel.[7]

Viited muuda

  1. Tallinna parkide kaitse alla võtmine ja välispiiride kirjeldused, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus nr 341, 06.05.2004, RTL 2004,64,1075
  2. Tallinna Lillefestival (vaadatud 11. augustil 2011)
  3. Rahvuskultuuride lava (Tornide väljak) XXIX Tallinna Vanalinna päevad (vaadatud 11. augustil 2011)
  4. 4,0 4,1 Rando Tooming "Tornide väljak saab korda" Eesti Päevaleht, 7. november 2002 (vaadatud 11. augustil 2011)
  5. 5,0 5,1 Hetlin Villak "Tornide väljak muudetakse lille- ja ürdiaiaks" EPL, 12. märts 2009 (vaadatud 11. augustil 2011)
  6. 6,0 6,1 Andres Levald "Tallinn 1639", Tallinna Lillefestival (vaadatud 11. augustil 2011)
  7. [1] (vaadatud 11. augustil 2011)

Välislingid muuda