Vikipeedia

Volta tehas

Volta tehas oli Tallinnas 1900. aastal tööd alustanud tööstuskäitis, mis asub Kalamaja asumis Tallinnas. Tehase nimevaliku aluseks oli Alessandro Volta isik.

AS Volta
Volta tehase vana administratiivhoone, Tööstuse tänav 47
Asutatud 1899
Tegevuse lõpetanud 1994
Peakorter Tallinn
Asukoht Tööstuse tänav 47, Tallinn
Tegevuspiirkond Kopli
Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903.a
Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903
Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903.a
Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903

Asutamine muuda

Volta tehase ehitamisele eelnes Carl Wilhelm Lutheri ja Christian Lutheri, Girardi, Christian Barthold Rotermanni, Roseni, Ingmanni ja Riia Kommertspanga (mille üks omanikke oli Saksa AEG (Allgemaine Elektrizitäts Gesellschaft)) poolt 15. aprill 1899 AS Volta asutamine, misjärel hakati Tallinnas Kopli piirkonnas ostetud krundile hooneid ehitama.

5. jaanuaril 1900 alustas ettevõte tööd, tehast juhtis insener Konrad Schindler Šveitsist. 1901. aasta mais lõpetati projektijärgsed tööd ehitusel – territoorium ligikaudu 10 hektarit. Tehas oli varustatud kaasaegse Saksa tippseadmestikuga (esimene elektrivasar Eestis). Vene toormest valmistati elektrimootoreid ja generaatoreid Vene turule.

1904. aastal alustati oma toodanguga teiste Eesti ettevõtete elektrifitseerimist: Lutheri vineer ja mööbli vabrik, Dvigatel, Kärdla kalevivabrik, Türi paberivabrik.

1905. aasta revolutsiooni ajal Eestis toimus 13. oktoobril streik Volta tehases ja 11. detsembril 1905 kogunesid Tallinnas sotsiaal-demokraatide ja Aleksander Kesküla suunamisel valdade saadikud. Algselt kavandatud Estonia seltsi ruumide asemel koguneti Volta tehases. Õhtusele koosolekule saabusid nii tööliste kui ka valdade saadikud salaja väikestes gruppides, sissepääsu tagas märgusõna. Koosolekut juhatas A. Kesküla ja protokollis Friedebert Tuglas. Koosoleku päevakorras oli olukorra hindamine ning uus võitluskava linnas ja maal sõjaseisukorra tingimustes.

1909. aastal ehitati Voltas Tallinna elektrijaamale kolm 250 hj auruturbiini ja kolm 250 hj ja 3 kV vahelduvvoolugeneraatorit. 1910. aastal müüdi eraomanike poolt osa aktsiaid Peterburi Diskonto ja Laenupangale, mille tulemusena saadi suuri riiklikke tellimusi raudtee ja sõjaliste ametkondade tarvis. 1913. aastal, kui alustas tööd AS Noblessneri laevatehas, valmistati Voltas ehitatavate allveelaevade kogu elektriseadmestik. 1913/1914. aastal rajati oma malmivalu osakond ja ehitati juurde hooneid. 1913. aastal oli tehases 760 töölist, 1917. aastal juba 1200 töölist.

Esimese maailmasõja ajal, 1916. aastaks kasvas käive 5,5 miljoni rublani, ettevõttes töötas 860 töölist ja juhatuse asupaigaks sai Peterburi, Venemaa Keisririigi sõjaväele valmistati 600 000 käsigranaati. 1917. aasta suvel evakueeriti tehas Venemaale: töölised, tööpingid ja instrumendid Permi, muu vara Moskvasse ning tehas käivitus mõni aeg hiljem Uuralites Jekaterinburgi kubermangus Barantšinski asulas[1], kus tekkis Barantšinski elektromehaanika tehas[2].

Tallinnas seisis tehas tühjalt ligi viis aastat. Eesti Vabariik kehtestas seejärel oma hoolduse ettevõttele ja andis 15 miljonit marka laenu seadmete muretsemiseks ja tootmise alustamiseks. Osa ruume renditi välja sellistele ettevõtetele nagu Parfümeeriatehas Feival, Šokolaadivabrik Kawe, Kalevivabrik Keila jne. 1925. aastal likvideeriti senine AS Volta ning vara müüdi uuele samal aastal tegevust alustanud seltsile Eesti Elektrimasinate-Ehituse Aktsiaselts, mille asutajaiks olid Martin Christian Luther, Konrad Mauritz ja Carl (Karl) Stark ja tehas jätkas tööd seniste tööliste ja spetsialistidega. 1935. aastal muudeti AS põhikirja ning samal ajal toimus uuesti firma nimemuutus, seoses uute suuremate ülesannete ja põhikapitali suurendamisega ning tehase uueks nimeks sai Aktsiaselts Volta Tehased. 1939. aastal töötas AS Volta Tehastes, Soo tänav 27 territooriumil 244 töölist, valmistati tellimuste alusel elektrimootoreid, transformaatoreid, pumpasid, ventilaatoreid, kütteagregaate jne.

26. juulil 1940 tehas natsionaliseeriti, senisest töölisest Artur Alust sai tehase direktor, paigale jäi vana juhtkond ja insener-tehniline personal, töölisi jäi alles 164. AS Volta Tehased allutati Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadile. Teise maailmasõja ajal 1941. aastal tehas demonteeriti ja saadeti NSV Liitu, suur osa seadmeid läks aga transportimisel koos laevadega põhja. Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 kandis tehas nimetust Aktsiaselts Volta Tehased (Hansa Motorenfabrik Werk Volta).

1944 alustas tehas uuesti tööd riiklikus alluvuses ning aastast 1944 kandis tehas nimetust NSVL Riiklik Elektrimasinate Ehituse Tehas Volta, aastatel 1944–1957 Riiklik Liidu Tehas Volta. 1947. aastal tehas rekonstrueeriti okupeeritud Saksamaalt saadud trofeeseadmetega ja viidi ettevõtte territooriumilt välja Kalevivabrik Keila ja kondiitritoodete vabrik Kalev. 1951. aastal anti käiku esimene automaatliin võllide töötlemiseks ja press automaat staatori ja rootorilehtede stantsimiseks. 1953. aastal ehitati uus valutsehh, 1956. aastal võeti kasutusse survevalumasinad rootorite valamiseks.

 
Tehase Volta juurdeehitis (Tööstuse tänav 47) 1965. aastal (uus administratiivhoone ja tsehh)
 
Volta tehase sööklahoone
 
Volta tänav
 
Endised tehase tööstushooned 2017. aastal

Aastatel 1957–1971 kandis tehas nimetust Tehas Volta ja aastatel 1971–1992 Tallinna Tehas Volta[3]. 1960. aastal alustati ühtse seeria elektrimootorite tootmist ja lõpetati generaatorite tootmine. 1963. aastal valmistati Volta tehases 242 000 elektrimootorit, 70 000 väikemootorit, 190 000 triikrauda, 2000 vahvliküpsetit[4] ja 6700 elektriradiaatorit[5].

1971. aastal ehitati lao- ja 1972. aastal labori ja garaažihooned. Tootmist laiendati ning 1980. aastate alguseks olid valminud ka kõik praegused tootmiskorpused Tööstuse tänava ääres. 1989. aastal ületas Volta tehases toodetud 132 ja 160 mm võllikõrgusega lühisrootoriga asünkroonmootorite tootmisel 300 000 toote piiri ning samal perioodil valmistati koos Türi-Allikul paikneva tsehhiga kokku ligi 70 000 elektriradiaatorit.

1992. aasta lõpus kuulutas Eesti Erastamisagentuur esimest korda välja ettevõtte erastamine rahvusvahelisel erastamiskonkursil, kuid vaatamata suurele huvile ei tehtud ühtegi lõplikku ostupakkumist ja 1993. aasta lõpul erastati eraldi Türi-Alliku tsehh.

Volta pärast Eesti taasiseseisvumist muuda

Septembris 1994 sõlmiti Eesti Erastamisagentuuri ja Ravori Investeeringute AS vahel RAS Volta varade ja osade kohustuste ostu-müügileping. 1998. aastal muutis Ravori Investeeringute AS oma ärinime Elektrimasinaehituse AS-iks. 2003. aastal võitis Elektrimasinaehituse AS 1998. aastal alanud kaubamärgi VOLTA omandivaidluse AB Electroluxiga.

2003. aastal muutis Elektrimasinaehituse AS oma ärinime AS-iks Volta.

Viited muuda

  1. ↑ "Кушвинский городской округ". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2011. Vaadatud 9. juunil 2009.
  2. ↑ "БАРАНЧИНСКИЙ ЭЛЕКТРОМЕХАНИЧЕСКИЙ ЗАВОД". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. jaanuar 2012. Vaadatud 9. juunil 2009.
  3. ↑ Riiklik aktsiaselts Volta, 1901-1994, The National Archives of Estonia, ERA.R-1460
  4. ↑ "VAHVLIKÜPSETAJA "VOLTA"". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2021. Vaadatud 23. mail 2021.
  5. ↑ "Elektriradiaator, Volta tehas". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2021. Vaadatud 23. mail 2021.

Kirjandus muuda

  • Veera Gussarova, Tehas «Volta», 188 lk, Eesti Raamat 1968

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Volta_tehas&oldid=6619514"