Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aiast Tallinnas; Naissaarel oleva salumetsa kohta vaata artiklit Taani Kuninga aed (Naissaar).

Taani Kuninga aed ja Tallitorn
Taani kuninga aed ja Neitsitorn
Värav, vaade Taani kuninga aiast

Taani Kuninga aed on Tallinna vanalinnas Toompeal asuv haljasala aadressiga Rüütli tänav 8A / Lühike jalg 9A.

Neitsitornis töötanud kunstnikele Paul ja Kristjan Rauale on Taani kuninga aeda paigutatud kivist mälestustahvel.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Taani kuninga aia loomise aluseks on mitu legendi: ühe järgi neist said taanlased (1219. aastal Eestimaale tunginud Taani ristisõdijate vägi) oma lipu Dannebrogi just selles kohas Toompea nõlval, kui eestlaste malev 15. juulil 1219 oma laevastikuga Tallinnas maabunud Taani kuninga Valdemar II sõjaväelaagrit ründas ja kuningas viimases hädas palves taeva poole pöördus. Juhtus ime ja taevast langes alla valge ristiga punane lipp. Imest julgust saanud Taani vägi suutis vastased tagasi lüüa. Taanlaste võit tõi kaasa enam kui sada aastat kestnud Taani kuninga valitsemisaja Tallinnas ja Põhja-Eestis.

Teise legendi kohaselt sai paikkond nime "Taani kuninga aed" tänulikelt Tallinna linnakodanikelt 14. sajandil, kui Taani kuningas Erik Menved lahendas 1311. aastal[1] Johannes Kanne poolt Tallinna linnamüüri ehitamise kavandamisel tekkinud tüli sõltumatu all-linna kodanike ja Eestimaa valitsejate kantsis Toompeal asuva Liivi ordu vahel linnakodanike õiguste üle, kinnitades Toompead ja all-linna kaitsva Tallinna linnamüüri ehitamise joone praegusel kujul. Kuninga loal said Tallinna all-linna kaupmehed ja käsitöölised oma tegevust sellel alal jätkata. All-linnale antud õigus Toompea mäe nõlvale alatiseks püsima jääda oli vabadus, mille kasutamisel ei tohtinud tallinlasi "keegi kunagi … takistada või häirida". Teisisõnu oli see ühtlasi õigus ja vabadus kasutada ei rohkemat ega vähemat, kui kuninga all-linnale kingitud territooriumi.

Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Dannebrogi – Taani lipu – päeva tähistamine Taani kuninga aias.

 
Neitsitorn ja osa taastatud Tallinna linnamüürist Taani kuninga aias (kevad 2011)

Aiaga piirnevad linnamüüri kaitserajatisedRedigeeri

Taani kuninga aiaga piirnevale lühikesele linnamüürilõigule – sisemaa poolt Toompea linnust kaitsvale suunale rajati 14. sajandil kolm kaitsetorni, mis on aga erandnähtusteks kogu linnamüüri arengus.

Tornidest põhjapoolseimat nimetati tööhoovi järgi Tallitorniks. Torni ülaosa sai 1577. aasta pommitamisel kannatada ja lagunes hiljem. Torni kasutati 16. sajandil kergemate süütegude puhul ka vanglana.

 
Tallitorn, vaade Taani kuninga aiast

Ülejäänud kaks (Zegheni torn ja Neitsitorn) olid aga müürist eenduvad ristkülikukujulise põhiplaaniga tornid. Üks neist, juba Liivi sõja ajal 14. sajandil purustatud ning hiljem lammutatud Zegheni torn ehitati vana linnamüüri endisesse edelanurka, vana ja uue müüri liitekohta, teine torn – Neitsitorn, mis ehitati linnamüüri välisservale ning kannab oma praegust nimetust aastast 1373. Aiaga piirnev, kuid linnamüüri piiridest väljas asuv Kiek in de Köki suurtükitorn ehitati alles 15. sajandil.

Lühikese Jala väravatorn ehitati aastatel 1454–1456 Liivi sõja ajal, sai kaitselahingutes kannatada, lammutati seejärel madalamaks ja kohandati eluruumideks.

ViitedRedigeeri

  1. Rasmus Kangropool, All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 24

VälislingidRedigeeri