Taani lipp

See artikkel räägib Taani riigilipust; Taani kuningliku jahtlaeva kohta vaata artiklit Dannebrog (laev, 1932).

Taani Kuningriigi lipp (ehk Dannebrog) on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimest korda on selle kasutamist kirjalikult mainitud 1370. aastal^[viide?]. Tegemist on vanima järjepidevalt kasutusel olnud riigilipuga maailmas^[1].

Taani rahvuslipp (Stutflag) on punane, valge Skandinaavia ristiga, mis ulatub lipu äärteni. Punane värvitoon pole ametlikult defineeritud, kuid mitteametlikult on see PMS 185U (nimetatakse ka Dannebrogi-punaseks, taani keeles Dannebrogsrød).

Taani riigilipp (Splitflag) sarnaneb rahvuslipuga, kuid sellel on "pääsusaba".

Taani merelipp (Orlogsflag) sarnaneb riigilipuga, kuid selle värvitoon on PMS 195U.

Ajalugu

Legendi kohaselt kukkus ajal, kui Taani kuningas Valdemar II Võitja sõdis Tallinnas Lindanise linnuse lähedal eestlastega, lipp 15. juunil 1219 taevast alla, mille tõttu taanlased võitsid lahingu.

Taani-Norra liidu ajal oli Dannebrog ka Norra lipp, kuni aastani 1821, mil Norra võttis vastu oma lipu. Selle, nagu ka teiste Põhjamaade (Soome, Islandi ja Rootsi) lippude kujundus põhines Dannebrogil.

Nimi Dannebrog tähendas vana-taani keeles "taanlaste riie", kuid võimalikuks peetakse ka päritolu friisi keelest "punane riie".