Suure Rannavärava eesvärav
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) |
Suure Rannavärava eesvärav on keskaegse Tallinna kaitseehitise Tallinna linnamüüri osa linna põhjaküljel, Pika tänava ja Rannamäe tee ristmikul.
Eesvärava ehitus muuda
Linnamüüri valmimise järel hakati sellele ehitama eeskaitsesüsteemi. Müüris asuvate väravatornide ette ehitati täienevad eesväravad.
Suure Rannavärava eesvärav ehitati algselt 15. sajandil aastatel 1448–1460 ning see koosnes kahest sihvakast tornist ja allalastavast võreväravast analoogselt Viru värava eesväravaga. Eesväravast kirde pool oli 15. ja 16. sajandil üks Tallinna vanemaid aedu – Roosiaed.[1]
Järjekordsed ehitustööd 16. sajandil olid nähtavasti tingitud suhete teravnemisest Liivi ordu ja Vene suurvürstiriigi vahel.
1510. aastal alustati töid, mille käigus lisati uus eesvärav ja idapoolse torni asemele ehitati eelkõige sadama kaitseks uut tüüpi suurtükitorn, mis pidi juba oma välisilmega mõjuma imposantselt. Läänepoolne väike sihvakas torn säilis.
Ehitustöid juhtis aastatel 1518–1529 Vestfaalist pärit ehitusmeistri Gert Koningki poolt.[2] Tööd lõpetati 1531. aastal.
Eesvärava hilisem aeg muuda
Algul nimetati uut ehitist "väravaks", siis lihtsalt "uueks torniks".
Aastatel 1518–1529 rajati eesvärava kõrvale Suure Rannavärava bastion.
1570. aastal toimunud Tallinna piiramisest on jäänud Moskva suurvürsti Ivan Groznõi vägede poolt torni pommitamise vigastused "uue torni" välimikku.
17. sajandil lammutati suurtükitorni mašikulii ja ehitati tornile katus. Suurtükitorn omas tähtsust veel Tallinna piiramise ajal 1710. aastal ning ka 1790. aastal Rootsi laevastiku poolt Tallinna ründamise ajal. Selle lahingu mälestuseks paigutati hävinenud Rootsi laevadelt pärit laevakahurid lahtiselt Suure Rannavärava bastionile.
1842. aastast tuntakse torni Paksu Margareetana. 1870. aastal lammutati eesvärava kõige merepoolsem vallivärav.
19. sajandi keskpaigast hakati Paksu Margareeta torni kasutama vanglana, milleks ehitati ka tornist edela poole (torni ja Suure Rannavärava vahihoone vahele) uus vangla kantseleihoone.
1902. aastal rajati Margareeta aiast Tallinna sadama poole vanakraamiturg ja seal korraldati laatu.
1917. märtsirevolutsiooni ajal vallutasid ülestõusnud vangla ja põletasid hooned.
2018. aasta leiud muuda
2018. aastal ehitustööde käigus leiti Paksu Margareeta tornist seniteadmatuid müürikatkeid ilmselt Suure Rannavärava eesvärava varasemast ehitusetapist (15. sajandi keskpaigast). 16. sajandi alguse müür kulges läänepoolsest eesväravatornist sadama suunas. Tõenäoliselt pöördus see ilmselt üsna pea piki looduslikku nõlva Väikese Rannavärava suunas.[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Tiiu Viirand. "Tallinn". Tallinn: Koolibri, 2009. Lk 114
- ↑ Dmitri Bruns, Rasmus Kangropool. "Tallinn sajandeis". Eesti Raamat. Tallinn 1972. Lk 41
- ↑ Stina Kordemets. "Paksu Margareeta torni alt leiti keskaegseid müüriosi". Eesti Päevaleht, 14. september 2018
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Suure Rannavärava eesvärav |