Veerenni

asum Tallinnas

Veerenni on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Veerenni asum paikneb Pärnu maantee, Tallinna–Narva raudtee ja Siselinna kalmistu vahel, asumi teljeks kujunes Veerenni tänav.

Veerenni
Veerenni asumi kaart.png
Pindala: 0,92[1] km²
Elanikke: 4000 (01.01.2020)[2]

Koordinaadid: 59° 25′ N, 24° 45′ E
Tallinn veerenni asum.png

Asum piirneb Kitseküla, Luite, Juhkentali, Keldrimäe, Sibulaküla, Tatari ja Uue Maailma asumiga. Veerenni asumi pindala on 0,92 km2.[1] 1920. aastatel kandis asum nime Võlaküla.[3]

Veerenni asumi tänavadRedigeeri

Veerenni asumisse kuuluvad Vana-Veerenni tänav, Veerenni tänav, osa Tatari tänavast, Uus-Tatari tänav, Ravi tänav, Hospidali tänav, Invaliidi tänav, Magasini tänav, Herne tänav, Õpetajate tänav, Oa tänav, Puhke tänav, Tare tänav, Vaikne tänav, Kodu tänav, Kauna tänav, Varre tänav, osa Tehnika tänavast, Töökoja tänav, Pille tänav, Tiiu tänav, Vana-Lõuna tänav ja Vineeri tänav.

ElanikkondRedigeeri

Aasta Arvestuslik rahvaarv[4][5][1][2]
2020 4000
2017 4077
2016 3923
2015 3844
2014 3769
2013 3576
2012 3446
2011 3424

Veerenni asumi rahvaarv suurenes järjest aastatel 2011–2017. 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastased aga 10–19%.[6]

Olulisemad objektidRedigeeri

Asumi territooriumile jäävad: Kesklinna Lastepolikliinik, Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tänava üksus. Veerennis asuvad Trammimuuseum ja Kaari Sillamaa Laste ja Noorte Muusikateater. Asumis asuvad Vaikne park ja Tiigiveski park.

GaleriiRedigeeri

AjaluguRedigeeri

 
Tallinna linna ja joogiveekanali kaart, 1810
 
Veerenni asumi alad ja Võllamägi (Galgen Berg) 1876. aasta Tallinna linnaplaanil
 
Veerenni asumi piirkond 1910. aasta Tallinna linnaplaanil

Veerenni asum kujunes Veerenni tänava ümber, mis on nime saanud keskaegsest Ülemiste veski paistiigist alanud ja vanalinna veega varustanud veerennilt. Tallinna linna joogiveega ja ka linna kaitsekraavide veega varustamiseks vajaliku kanali ehitamiseks andis loa Taani kuningas Valdemar IV 29. septembril 1345. Vesi tuli kraavi Ülemiste järvest, Tiigiveski ja Härjapea jõest ning linnast lõunas ja idasasuvatest jõgedest ja allikatest kanalit pidi. Veekanali pikkus oli ligikaudu 4 km ning see kulges mööda praegust Veerenni tänavat ja Peeter Süda tänavat kuni Harju väravani. Harju värava juurest rajati aga 1,5 km pikkune kanaliosa Tallinna lahte. Tallinna linnamüüri ida poolt haaravale kanalile ehitati 14. sajandil Harju värava juurde Harju, Karja värava juurde Karja ja Viru värava juurde Viru veski[7].

Veekanal oli avatud, selle põhi ja seinad olid laotud paekividest. Hilisematel sajanditel ehitati kanal kinniseks veekanaliks.[7]

Veerenni asumi piires Võllamäel, tänapäeva Pärnu maantee ja Liivalaia tänava nurgal, asus omal ajal kurjategijate hukkamispaik. 1608. aastal nihutati Toompea võimude palvel Toompea kurjategijate hukkamiskoht, tänapäeva Pärnu maantee ja Vineeri tänava ristmiku lähedale Jeruusalemma mäele. Tallinna linna võllamägi tegutses samal kohal 1801. aastani, mil selliste hukkamismeetodite kasutamine kohtuotsuste täideviimiseks lõpetati.

19. sajandi lõpus rajati Magasini tänava (Magazinstrasse) lõppu sõjaväeladudest magasiniaidad.

Eestimaa kubermangu ühiskondlik hooldekande kolleegiumi hospidal kolis 1786. aastal Veerennis asuvale Ravi tänavale. Kuna selles raviasutuses raviti haigeid tasuta, hakati rahva seas seda asutust kutsuma Priihospidaliks[8]. Ravi 18 asus Priihospidali haigetebarakk[9] ja 1897. aastal ehitatud vaimuhaigete osakonna hoone[10]. Aastatel 1918–1940 kutsuti raviasutust Tallinna Linna Keskhaiglaks.

Lutheri puidutööstuse rajamine Veerenni asumisse tõi piirkonna arengusse suure muudatuse. Ettevõtte vanem osa rajati aastatel 1887–1910 arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi. Selle ettevõtte põhitoodanguks oli vineer, mille järgi sai nime ka Vineeri tänav. Suur osa vabriku hoonetest hävis II maailmasõja ajal, kuid vabrik taastati pärast sõda ning sinna ehitati juurde mitu tsehhi.[11]

1901. aastal pikenes trammiliin Pärnu maantee kaudu Veerenni asumisse. 1936. aastal valmis paekivist trammidepoo.

Vabriku laienedes otsustas ettevõtte juhtkond luua oma töötajatele rahvamaja, mis ehitati aastatel 1904–1905. Lutheri vabriku rahvamaja näol on tegemist ühe parema juugendstiilis ehitisega Tallinnas.[11]

1909. aastal rajati asumisse evangeeliumi kristlaste Tallinna Evangeelse Koguduse Tallinna Veerenni kirik, mis oli pärast ümber- ja juurdeehitamist 1918. aastal[12] üks Mandri-Euroopa suuremaid puitkirikuid. 1929. aastal ostsid kiriku endale metodistid ning edaspidi tunti seda metodistikirikuna. See hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamises.

1914. aastal rajati Magasini 29 krundile, arhitekt Georg Hellati projekti alusel linna nakkushaigemaja (Прiютъ для чахоточныхъ больныхъ въ Ревеле, Heim für Lungenkranke in Reval) (Tallinna Linna II Haigla). 1918. aastal avati Uus-Tatari 25 krundil linna suguhaiguste maja (Tallinna Linna III Haigla).[11]

1920. aastal asutati asumi alal Tallinna Ühisgümnaasium, mis kuni 1939. aastani tegutses trammidepoo territooriumil asunud kool puidust hoones ja 1939. aastal valmis arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi valminud esinduslik koolihoone. Hoone sai kannatada 1944. aastal märtsipommitamisel, kuid taastati.

1922. aastal koostati Veerenni ja Magasini tänava vahelise ala planeerimiskava, 1920. aastatest oli Veerenni asum üks esimesi piirkondi Tallinnas, kuhu hakati rajama korteriühistuid. 1920. aastatel ehitati Õpetajate tänava linnateenistujate kortermajad. Kuna piirkonna elamuühistute ning elanikud võtsid oma majade ja korterite ehitamiseks laenu, nimetati ajakirjanduses tollal Veerenni kanti Võlakülaks[13].

Arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi rajati 1925. aastal Herne tänava lõppu Tallinna Linna Keskhaigla töötajate elamugrupp ja samal ajal valmisid Tare, Vaikse ja Puhke tänava piirkonna kaksikmajad. Arvatavasti 1932. aastal hakati rajama tollase linnaaedniku Hans Lepa algatusel Kodu, Tare, Magasini ja Vaikse tänava vahel asuvat Kodu parki.

1926. aastal ehitati arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi Magasini tänav 29 krundile Tallinna Tiisikushaigla suur ravikorpus. Aastatel 1991–2001 tegutses hoones Ida-Tallinna Keskhaigla Tallinna Hooldushaigla. Hooldushaigla lõpetas seal tegevuse 2003. aastal, sest hooned ei sobinud enam patsientide raviks. 2007. aastal hoone restaureeriti ning kohandati ümber korterelamuks[14].

1930. aastal lõid nelipühilased oma palvela Tatari tänav 52[15] või 54 krundile.[11] Nelipühilased taastasid oma koguduse Tallinna Nelipühakogudus Eelim, 1993. aastal ning Tatari tänava palvela on tagastatud kogudusele.

1930. aastate lõpul alustati Tallinna Linna Keskhaigla maa-alal suurejoonelise meditsiinikeskuse väljaehitamist. Aastatel 1938–1940 ehitati Herne tänav 29 // 33 // Juhkentali tänav 6a // 6b // Ravi tänav 18 kvartalis Tallinna Linna Keskhaigla kirurgiaosakonna hoone[16]. Haiglahoone koosnes mitmest osast, peakorpus ehk haavaosakond oli keskelt viiekorruseline, külgosad kolmekorruselised. Sünnitusosakond ehitati aastatel 1939–1940 ja jäi peakorpuse üheks külgtiivaks. 1946. aastal muutus haigla nimi vabariiklikuks Tallinna kliiniliseks keskhaiglaks. Sõja ajal viimistlemata jäänud Keskhaigla sünnitusosakonna hoone ehitus lõpetati 1949. aastal[17]. Aastatel 1974-1981 ehitati peakorpusele juurde maaaluse tunneliga ühendatud köögiplokk ning 1983. aastal ehitati peakorpuse madalamad külgosad keskosaga ühekõrguseks. 1992. aastal nimetati meditsiiniasutus Tallinna Keskhaiglaks ning alates 2002. aastast kuulub see Ida-Tallinna Keskhaigla koosseisu.[11]

 
Baltika peahoone, Veerenni 24

1928. aastal asutati Veerenni 24, Haim Karshensteini eestvõttel vihmakuubede töökoda, mis kandis kuni 1940. aastani nime Gentleman. Veerennis pikka aega tegutsenud ettevõte Baltika, kandis aastail 1946–1960 nime Tallinna Õmbluskombinaat ja läbi ajaloo nimetusi Moela, Tallinna Õmbluskombinaat, Õmblusvabrik Baltika ja õmblustootmiskoondis Baltika. 1960. aastal ühendati ettevõttega Tallinna Õmblusvabriku 1. tsehh ja Veerenni tänaval alustas tööd uus tootmishoone. 1987. aastal hakati vabriku seadmeid uuendama, et ettevõttel oleks võimalik suurendada lääne turule müüdava kauba osakaalu.[11] Praegu kuulub ettevõttele 5 rõivabrändi: Monton, Mosaic, Baltman, Bastion ja Ivo Nikkolo. Baltika Grupp tähistas 2013. aastal oma 85. tegevusaastat.[18]

1959. aastal avati Pärnu maantee raudteeviadukt, raudteeviadukti laiendati oluliselt 1980. aastate esimesel poolel.

 
Liivalaia 8 // 12, Swedbanki hoone

Pärnu maantee viadukti ja Vana-Lõuna tänava vahel haljasalal asub 1993. aastal, Tallinna trammiliikluse 105. aastapäeval avatud Kaarel Kurismaa installatsioon "Tallinna trammi objekt"[19].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
  3. Tallinna entsüklopeedia. II köide N–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 338
  4. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  5. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  6. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37
  7. 7,0 7,1 Gustav Jakobson, Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. "Tallinna vesi ja sajandid". Kust sai vett keskaegne Tallinn. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1967, lk 9
  8. Ivo Karlep, Tallinna esimene haigla ravis vaeseid tasuta, www.pealinn.ee, 19. oktoober 2015
  9. Priihospidali haigetebarakk, 18. saj. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 23.10.2020)
  10. Priihospidali vaimuhaigete osakonna põhjapoolne hoone, 1897. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 23.10.2020)
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 11,5 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  12. Robert Treufeldt. "Tallinna puidust pühakojad". Sirp, 16. juuli 2015
  13. Robert Nerman, Veerenni asumi süda oli Lutheri vabrik, www.postimees.ee, 15. august 2008
  14. Piret Peensoo, Magasini haigla alast kujuneb ridavillarajoon, epl.delfi.ee, 16. november 2007
  15. Palvela Tatari t. 52, 1930. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 23.10.2020)
  16. Tallinna Linna Keskhaigla kirurgiaosakonna hoone, 1938-1940 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 23.10.2020)
  17. Tallinna Linna Keskhaigla sünnitusosakonna hoone, 1940-1949 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 23.10.2020)
  18. Ajalugu. Baltika Group koduleht. Kasutatud 31.07.2017.
  19. Unikaalne trammimonument võeti kaitse alla, www.err.ee, 02.11.2020

VälislingidRedigeeri