Kaarel Kurismaa
Kaarel Kurismaa (sündinud 13. mail 1939 Pärnus) on Eesti maali- ja installatsioonikunstnik[1].
1965. aastal lõpetas Kurismaa Tartu Kunstikooli kunstilise kujundajana, 1966–1971 õppis ta ERKI-s maali erialal. Ta on töötanud dekoraatori, animaatori ja pedagoogina.
LoomingRedigeeri
Kurismaa on üks Eesti esimesi kineetilise kunsti viljelejaid. Ta kasutab oma teostes vormi, heli ja värvi kooskõla. Kuna kineetiline kunst tõusis Eestis põranda- või poolpõrandaalusest staatusest välja alles pärast taasiseseisvumist (esimene kineetilise kunsti näitus “Mobile”, mille korraldajaks oli Kaarel Kurismaa, toimus siin 1995. aastal), tuntakse Kurismaad samavõrd ka maalikunstnikuna ning nukufilmide režissööri ja kunstnik-lavastajana.
Ta on üks Eesti kunstiajaloo eripärasemaid loojaid, sünergilise platvormiga kunstnik, kes suudab mängleva kergusega ühendada väga erinevaid väljendusvahendeid: liikumist, valgust, heli ja füüsilist vormi ning seda nii väiksemates kui monumentaalobjektides. Kaarel Kurismaa erilisus väljendub leidmaterjalide, mööbliosade ning neid liikuma, helisema ja vilkuma paneva elektroonika metamorfoosis. Tema liikuvad ja ümisevad objektid toimivad justkui hingestatud masinatena. Kaarel Kurismaa loomingut võib läbi erinevate perspektiivide kõrvutada näiteks Jean Tinguely, Bruno Munari, Robert Rauschenbergi ja kaasaegsetest kunstnikest Fischli&Weissi loominguga.[2]
Tema teoseid leidub Tartu ja Eesti Kunstimuuseumi, Tallinna Kunstihoone ning Zimmerli Kunstimuuseumi (USA) kogudes.
IsikunäitusiRedigeeri
- “Väike masin ja sõbrad”, Vabaduse galerii, Tallinn (2015)
- “Teise süütuse tuba”, Tartu Kunstimuuseum (2009)
- “Polüfooniline”, SooSoo galerii, Tallinn (2008)
- "Kollase valguse orkester" Kumu (2018)
ÜhisnäitusiRedigeeri
- “Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”, Kumu kunstimuuseum (2013)
- Kumu püsiekspositsioon, Tallinn
TunnustusRedigeeri
- 1995 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (personaalnäitus Tallinna Linnagaleriis ja kineetilise kunsti näitus "Mobile" Tallinna Kunstihoones)
- 1996 Kristjan Raua preemia (pikaajaline loominguline tegevus, eriti kineetilise kunsti näituse "Mobile" korraldamine Kunstihoones)
- 1997 Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia (koos Leila Pärtelpoja, Mart Kalmu, Ülar Saare, ja Mari Kurismaaga; Riigikogu istungitesaali ajaloolise interjööri ennistamine)
- 1997 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (isikunäitus Tallinna Kunstihoones, installatsioonid "Sound Graffiti" festivalil NYYD'97)
- 2018 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia (Eesti kunstis ainulaadne fenomen, kelle mängulised kineetilised objektid ja heliinstallatsioonid on avardanud visuaalse kunsti piire ning loonud sünergia erinevate kunstiliikide vahel)
IsiklikkuRedigeeri
Tema abikaasa on sisearhitekt ja maalikunstnik Mari Kurismaa.