Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia
Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia on üks Eesti Kultuurkapitali välja antavast elutööpreemiast, mis määratakse kultuuri- ja sporditegelastele elutöö eest. Igal aastal antakse välja kaheksa Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiat.[1]
Preemiasumma suurused kinnitab Eesti Kultuurkapitali nõukogu igal aastal eraldi. Koos rahalise preemiaga antakse laureaadile preemia tunnusmärk. Alates 2013. aastast on selleks messingust kera ("Jonnakas", mille autorid on Risto Tali ja Rait Siska). Kera on valmistatud trugimise meetodil, kaetud poleeriga ning raskuseks tinavalu. Kerale on söövitatud Eesti Kultuurkapitali logo elemendid ning graveeritud valdkonna või sihtkapitali nimetus, laureaadi nimi ja aastaarv. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ja sihtkapitalide elutööpreemiate laureaadid saavad kuldse poleeriga 200 mm diameetriga kera.[1]
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia laureaadid muuda
- 2014 – Raul Meel (1970.–1980. aastate kunstiuuenduse radikaalse tiiva markantne ja rahvusvaheliselt tunnustatud esindaja, jõulise isepäisusega oma kreedot järginud autsaider eesti kunstis, kelle loomingu mastaapsust rõhutas tagasivaatav näitus Kumu kunstimuuseumis)
- 2015 – Eha Komissarov (aastakümnetepikkuse silmapaistva kuraatoritöö eest Eesti kunsti- ja muuseumiväljal. Ta on pühendunud professionaalina näitusepraktika arendaja, laia haardega teravapilguline kunstiajaloo kaanonite ümberhindaja ja -kirjutaja ning kirglik kaasaegse kunsti eest võitleja. Mitmete põlvkondade juhendaja, inspireerija ja eeskuju)
- 2016 – Jaak Kangilaski (mitmete põlvkondade Eesti inimeste kunstiajaloolise ja -teoreetilise harimise ning rea kunstiajaloo õpikute ja ülevaateteoste kirjutamise ja toimetamise eest, samuti aastakümneid kestnud töö eest Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli õppejõuna)
- 2017 – Tiit Pääsuke (viie aastakümne pikkuse kvaliteetse, omanäolise ning kaasaega kõnetava maaliloomingu eest, mis on mõjutanud eesti maalikunsti arengut ning mõtestamist väga erinevatelt positsioonidelt)
- 2018 – Kaarel Kurismaa (Eesti kunstis ainulaadne fenomen, kelle mängulised kineetilised objektid ja heliinstallatsioonid on avardanud visuaalse kunsti piire ning loonud sünergia erinevate kunstiliikide vahel)
- 2019 – Mare Vint (Poole sajandi pikkuse isikupäraselt minimalistliku graafikaloomingu eest, mis on tõukunud pildiruumi ideaalse tasakaalu otsinguist ja ümbritsevale ruumilisele kaosele vastandamisest. Mõjukate Eesti naisgraafikute põlvkonda kuuluv kunstnik, kelle looduse ja inimese poolt loodu vahelise täiuslikkuse esteetiline kujutamine on ühteaegu jätkuvalt veenev ja tabamatu ning ületanud elegantselt põlvkondlikud ajalised piirid)
- 2020 – Vello Vinn (Tema omanäoline visuaalne maailm on avaldanud mõju tervele põlvkonnale ning jääb mõjutama veel mitmeid tulevaid põlvkondi. On oma isikupärases, nii pop- kui ka psühhedeelse kunsti esteetikast mõjutatuna, sõna ja kujundiga vigurdavas kunstikeeles, käsitlenud probleeme, mis on täna sama aktuaalsed kui viiskümmend aastat tagasi.)
- 2021 – Leo Rohlin (kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia – unikaalne nähtus eesti keraamikas, keda saab nimetada ka suure algustähega Keraamikapedagoogiks. Ta on teinud originaalloomingut, tööstuskeraamikat, õpetanud noori, arendanud erinevaid tehnikaid ning on oma teadmised põhjalikult kirja pannud. Tema loodud teosed on detailitundlikud geomeetrilised tervikud, mis kannavad endas nii mängulisust, rahu kui ka valgustatud vaikust. – unikaalne nähtus eesti keraamikas, keda saab nimetada ka suure algustähega Keraamikapedagoogiks. Ta on teinud originaalloomingut, tööstuskeraamikat, õpetanud noori, arendanud erinevaid tehnikaid ning on oma teadmised põhjalikult kirja pannud. Tema loodud teosed on detailitundlikud geomeetrilised tervikud, mis kannavad endas nii mängulisust, rahu kui ka valgustatud vaikust.)
- 2022 – Tamara Luuk (pikaajalise särava panuse eest kunstielu haaravamaks ja mitmekesisemaks muutmisel. Tema roll Eesti kultuuri esindajana Euroopa Liidu juures, kunstist kirjutaja ja selle mõtestajana on saanud vaimustava jätku Tallinna Kunstihoone kuraatorina. Tuues näitustele kokku erineva põlvkonna ning lähenemisviisidega kunstnikke, nähes seoseid, haakumisi ja viljakaid põrkumisi seal, kus need esmapilgul kätte ei paista, on suur oskus, mis eeldab tundlikku vaatamis- ja vaatlemisoskust. Olles kunstnikele dialoogipartneriks palju laiemalt kui käesoleva näituse produtseerimine, olles kunsti- ja maailmavaateliselt ideede peegeldajaks ja kaasamõtlejaks, on tema mõju olnud peenekoeline ja järjepidev.)