Kumu

kunstimuuseum Tallinnas

Kumu kunstimuuseum ehk Kumu on Eesti Kunstimuuseumi allasutus Tallinnas Kadriorus, aadressil Weizenbergi 34 / Valge 1.

Vaade linnulennult Kumule ja Kadrioru pargile
Kumu
Kaart
Kumu kunstimuuseumi asukoht

Kumu kunstimuuseum sai nime 2004. aastal korraldatud nimekonkursil. Paljude pakkumiste hulgast peeti kõige sobivamaks Kumu – kunstimuuseum.

Hoone muuda

Hoonesse pääseb Kadrioru poolt, kust sisenedes jõuab I korrusele, ning Lasnamäe poolt jalakäijate tunneli ja sisehoovi kaudu, kust jõuab II korruse fuajeesse. Muuseumi suurejoonelises sisehoovis toimuvad kunstiprojektid ja kontserdid ning eksponeeritakse teoseid Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogust.

Ligi 25 000-ruutmeetrises muuseumihoones on läbi maja kõrguv aatrium ning seitse korrust, millest kaks on maa all.

Kumu I korrusel paiknevad 260 m² suurune fuajee koos garderoobiga ning Kumu kohvik, mis jätkub II korrusel. Kohviku juurde kuulub pargipoolse sissepääsu juures asuv suvekohvik. I korrusel asub ka muuseumi põhitegevust kunsti- ja laiemalt kultuurivahendajana toetav auditoorium, kus on 246 istekohta, kaasaegsed heli-, video-, kino- ja valgussüsteemid ning hõlpsasti mitmesugusteks vajadusteks kohandatav lava.

Teise korruse aatriumis (kokku 675 m²) paikneb muuseumi infopunkt ja kassa, pood, garderoob ning koosolekuruum. Siit pääseb otse raamatukokku ning Kumu hariduskeskuse kompleksi, mis koosneb keraamika-, graafika- ja üldateljeest ning auditooriumist.

Muuseumi kinnise tsooni maapealsetel korrustel asuvad peamiselt Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu töötajate kabinetid, samuti Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakond. Hoone kaks maa-alust korrust on koduks Eesti Kunstimuuseumi maali-, graafika-, skulptuuri-, nüüdiskunsti- ja graafilise disaini kogudele.

Väljapanekud muuda

Muuseumi teisel korrusel asub suur näitusesaal, kus korraldatakse mahukaid erinevate perioodide eesti ja rahvusvahelise kunsti väljapanekuid.

Kumu kunstimuuseumi Eesti kunsti püsiekspositsioon jaguneb kaheks. Kolmanda korruse näitusel „Varamu“ on huvilistel võimalus nautida Eesti kunsti klassikat 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Näitus tutvustab Eesti kunstiloo tähtsamaid autoreid, nagu Johann Köler, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Ants Laikmaa ja Nikolai Triik.

Kumu kunstimuuseumi neljandal korrusel on publikule avatud püsiekspositsioon „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“. Uus püsiväljapanek keskendub kunsti ja selle keskkonna keerulistele suhetele. Väljapanek toob esile ühe ajajärgu erinevad palged ning kunsti muutuvad rollid, mis hõlmavad nii ümbritseva kajastamist, vastuhakku kui ka alternatiivse tegelikkuse loomist. Sõjajärgse sotsialistliku realismi väljapanekule järgnevas kunstistiilide ja kunstiliikumiste tutvustuses teeb ekspositsioon sissevaateid erinevatesse kunstinähtustesse 1960., 1970. ja 1980. aastatel (modernism, popkunst, hüperrealism jt.).

Samade korruste B-tiibades asuvad näitusesaalid, kus vahelduvatel näitustel esitatakse kunsti nii muuseumi oma kogudest kui ka mujalt.

V korrus tegutseb kaasaegse kunsti galeriina, kus vahelduvad nii eesti kui ka rahvusvahelise kaasaegse kunsti näitused.

Direktorid muuda

Kumu kunstimuuseumi esimene direktor aastatel 2005–2009 oli praegune Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme. 2016. aastani juhtis Kumu Anu Liivak. Alates 2016. aasta sügisest on Kumu direktor kunstiteadlane Kadi Polli.

Hoone saamislugu muuda

12. novembril 1991 otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et valitsus peab tagama Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise. Aastatel 19931994 toimus uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhitektuuribüroo. Kuna samal ajal toimusid Stockholmi Moderna Museeti ja Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi Kiasma hoonete arhitektuurivõistlused, siis tutvuti põhjalikult nende võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i soovitatavate normatiividega kunstimuuseumide ehitamiseks.

Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli Soomest ja kõik seitse auhinnalist kohta läksid soomlastele. Rahvusvahelise žürii otsus oli üsna üksmeelne ja võit läks soomlasele Pekka Vapaavuorile töö "Circulos" eest. Vapaavuori andis hoonele koos avara aatriumiga ringi kuju, millele viitab ka tema võistlustöö nimi. Hoone on õnnestunult paigutatud Lasnamäe paekivise nõlva sisse, mistõttu hoolimata suurusest harmoneerub ta iidse Kadrioru pargi intiimsusega. Materjalidena on arhitekt kasutanud looduslikke kohaliku traditsiooniga seonduvaid materjale nagu dolomiit, puit ja vask. Hoones on tagatud kunstiteoste optimaalseks säilitamiseks ja eksponeerimiseks vajalikud klimaatilised tingimused.

13. mail 1994 sõlmiti kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) spetsialistid nõustasid tasuta uue muuseumihoone projekteerimist ning 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt.

Aastatel 19951998 projekti riiklikult ei finantseeritud. 5. novembril 1996 võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette alustada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitust 1999. aastal. Aastatel 1999 ja 2000 finantseeriti projekteerimist riigieelarvest.

2001. aastal töötasid Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium välja uue muuseumihoone ehitamise rahastamise skeemi, mille aluseks oli hasartmänguseaduse muudatus, mille Riigikogu 13. märtsil 2002 vastu võttis. 2001. aastal asutati valitsuse korraldusega Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus, ülesandega jätkata uue muuseumihoone projekteerimistöid professionaalsel tasemel ning alustada ehitamist 2002. aastal. 2002. aastaks olid takistused ületatud ning kopp löödi Lasnamäe veerel maasse. Kunstimuuseumi uue hoone ehitus lõpetati 2005. aasta septembris.

Kumu kunstimuuseumi avamistseremoonia toimus rohkete külaliste osavõtul 17. veebruaril 2006, teiste seas osalesid ka Eesti president Arnold Rüütel ja Soome president Tarja Halonen. Külastajatele avati uksed laupäeval, 18. veebruaril kell 11.

Tunnustus muuda

Välislingid muuda