Ava peamenüü
EÜSi maja

Georg Hellat (4. märts 1870 Puka28. august 1943 Tallinn) oli eesti ehitusinsener, esimesi eesti arhitekte.

Lõpetas 1900 Peterburis tsiviilinseneride instituudi. Töötas insenerina Mogiljovi ja Liivimaa kubermangudes. Tallinna linnaarhitekt 19131915. Abikaasa Ludmilla Hellat-Lemba (1879–1945) oli eesti laulja (metsosopran) ja pedagoog.

Sisukord

LoomingRedigeeri

Üks olulisemaid Georg Hellati projekteeritud ehitisi on Tartus asuv 1902. aastal valminud EÜSi maja, mida peetakse esimeseks eesti rahvuslikus stiilis hooneks. Huvitavamaid hooneid Tallinnas on Kalamaja Põhikool, mis oli selle aja kohta silmapaistvalt moodne, kuna sel oli siis juba keskküte, ruumikad ja valgusküllased klassiruumid, võimla ja duširuum.[1]

TallinnRedigeeri

  • Kalamaja Põhikool Tallinnas Vabriku tänav 18 (1915).
  • Tuletõrje maja Viru tänav 14, millele Hellat projekteeris 1922. aastal Vana-Viru tänavale ulatuva juurdeehitise;
  • Suur-Karja 19 haldushoone (1928);
  • Oru tänav 4 (1928), kirjeldatud kui juugendstiili "uusklassitsistlik variant".[1]

TartuRedigeeri

PärnuRedigeeri

  • Pärnus juugendstiilis elamu Aia tänav 6 (1908)
  • Pärnu Endla Seltsi hoone eskiis (1909, hoone valmis 1911 ning hävis II maailmasõjas)

ValgaRedigeeri

  • Tütarlastegümnaasium Vabaduse 13 (1908)
  • Rahandusamet Aia 18 (1908)
  • kauplusega üürimaja Vabaduse 26 (1908)
  • kauplusega üürimaja Vabaduse 5 (1910)
  • seltsihoone Säde (1911), hiljem liideti juurde võõrastemaja (1913)
  • Reaalkool Kuperjanovi 10 (1915), uusklassitsistlikus stiilis
  • Algkool Lembitu 2 (1924)
Allikas[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 "Ajaugu: Georg Hellat". 2014. Valga Põhikool. Kasutatud 2014-07-28.

VälislingidRedigeeri