Tartu Luterlik Peetri Kool

Tartu Luterlik Peetri Kool (TLPK) on Tartus ja Põlvas lasteaed-põhikoolina tegutsev erakool.

Tartu Luterliku Peetri Kooli koolimüts, 2013

Kooli pidajaks on MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool. Kool kuulub Eesti Kristlike Erakoolide Liitu.

Ajalugu

muuda

1903–1944

muuda

TLPK on aastatel 1906–1944 Tartus tegutsenud Peetri kooli / Tartu 10. Linnakooli tegevuse jätkaja. 19.–20. sajandi vahetusel oli kooli rajamise eestkõnelejaks Peetri koguduse õpetaja Wilhelm Gottfried Eisenschmidt.

Koguduse juhatuse esimehe Dr Henrik Koppeli algatusel loodud Peetri kool alustas tegevust 4. septembril (17. septembril ukj) 1906 ning oli esimene eesti õppekeelega kool toonasel Eesti- ja Liivimaal[1]. Kool alustas tööd üüritud ruumides, kuid juba 1910. aasta augustis oli võimalik kolida vastvalminud koolimajja (Peetri 33) Peetri kiriku kõrval. Koolimaja projekteeris arhitekt Georg Hellat. Kool töötas kuni 1918. aastani koguduse peetava erakoolina, kuni selle ajani õppis koolis kokku 1753 last. 1918. aasta juulis läks kool Tartu linnavalitsuse omandusse ja muudeti 10. linnakooliks. Rahva hulgas jäi see endiselt tuntuks “Peetri koolina”. Koolis väärtustati rahvuslikku ja kristlikku kasvatust. 1929. aastal muudeti neljaklassiline kool kuueklassiliseks.

Aastatel 1935–1940 tegutses kooli juures Tartu Peetri Kooli Sõprade Ring. See oli aktiivsete vanemate ja vilistlaste, kuid ka kooliga kaudsemalt seotud inimeste kogu. Kooli sõprade ring toetas loteriide, korjanduste ja heategevuslike pidude abil kooli tegevust ja ka vaesemate õpilaste peresid.

1940. aastal reorganiseeris Nõukogude okupatsioonivõim kooli piirkonnakooliks. Teise maailmasõja ajal (1941–1944) oli õppetöö Tartus häiritud. Peetri koolimaja võeti sõjaväe kasutusse ja kool pidi leidma võimaluse õppetööks teistes asukohtades. Ajalooline koolimaja põles 1944. aasta lahingute ajal, naasnud Nõukogude okupatsioon likvideeris kooli senisel kujul. Endise Peetri kooli õpilased ja suurem osa õpetajaid siirdusid Tartu 3. Mittetäieliku Keskkooli majja (Puiestee 78; tänapäeval tegutseb seal Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž). Hävinud koolimaja ehitati 1950. aastate alguses ümber tehaseks.

2011–...

muuda

2011. aasta novembris asutati EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Toominga ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlaste Tarvo Siilabergi, Triin Käpa ja Külvi Tederi eestvõttel MTÜ TLPK. Kooli pidajaks pürgiv MTÜ seadis eesmärgiks taastada Peetri kool kristliku erakoolina, mis on oma vormilt ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus (lasteaed) ja põhikool. Sihiks seati õppetöö alustamine 2013. aasta septembrist. Koolitusloa taotlus esitati Haridus- ja Teadusministeeriumile 1. märtsil 2013. Märtsis õnnistati ametisse direktor Tarvo Siilaberg ja lasteaia juhataja Külvi Teder. Poolteist aastat kestnud pingeline eeltöö kandis vilja ja 1. septembril 2013 jätkas taastatud Peetri kool (Tartu Luterlik Peetri Kool) õppetööd, esialgu kahe liitrühma (36 õpilast) ja 1. klassiga (6 õpilast).

Esimestel aastatel tegutseti EELK Konsistooriumilt ja EELK Tartu Maarja koguduselt üüritud ruumides aadressil Roosi 1 (lasteaed) ja Õpetaja 5 (kool). 2014. aastal laiendati lasteaeda naabermaja (Punga 2) ostu ja ümberehitamisega kahe liitrühma võrra, 2015. aastal lisandus kolmas lasteaiamaja (Kroonuaia 66a) Supilinnas ja viies liitrühm. Aastatel 2015–2019 tegutses TLPK põhikool Mainori eraülikoolilt üüritud ruumides (Pepleri 6). 2018. aastal asutati TLPK senise huvitegevuse baasil Tartu Peetri Huvikool. Põhikooli tegevus laienes samal aastal koduõppe suuna ja 2019. aastal põhikooli – Põlva Jakobi Kooli – avamisega Põlvas. Alates 2019. aasta sügisest tegutseb põhikool oma koolimajas Tartu vanalinnas (Küütri 1).

2021. aasta lõpu seisuga oli TLPKs (Tartus ja Põlvas) 432 õpilast ja 95 töötajat.

Koolijuhid

muuda

Põhikool

muuda

TLPK põhikool annab kaasaegse ja kristlikul maailmavaatel põhineva hariduse. Ühtaegu oluline on väärt haridus ja väärtusharidus.

Õppetöös on rõhuasetus lapse algatusel, isetegemisel ja kogemuse läbi õppimisel. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, toetatakse tema kujunemist ennast juhtivaks õppijaks. I kooliastmes on õppe- ja kasvatustegevus peamiselt korraldatud üldõpetusliku tööviisi põhimõtteid järgides. II ja III kooliastmest lähtub õppetegevus (lõimitud) aineõppest.

Kooli valikainetena õpetatakse usuõpetust, meedia- ja suhtlusõpetust ning ettevõtlusõpetust.

TLPK-s läbivalt rakendatava kujundava ja toetava hindamisena mõistetakse nii õppe kestel kui ka kokkuvõtvalt toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning edaspidiste arenguvajaduste kohta.

Lasteaed

muuda

TLPK lasteaed lähtub kristlikust väärtuskasvatusest, mille rakendamisel kasutatakse Waldorfi pedagoogikat. Kõik õppetegevused on üldõpetusliku metoodika järgi seotud lapse jaoks üheks mõtestatud tervikuks.

Põlva Jakobi Kool

muuda
  Pikemalt artiklis Põlva Jakobi Kool

Koostöös kohaliku kogukonna ja EELK Põlva Püha Neitsi Maarja kogudusega ning kohaliku omavalitsuse toetusel avati 2019. aasta septembris TLPK põhikool Põlvas. Esimeste kohalike vanemate ja õpetajate otsusel sai see nimeks Põlva Jakobi Kool. Tegemist on viitega Põlva kandist pärit kiriku- ja kooliõpetajale ning rahvavalgustajale Jakob Hurdale. Klassi kaupa kasvava põhikooli koolimajaks on ajalooline pastoraadihoone (Kesk 11) Põlva kesklinnas. Õppetöö lähtub Põlva Jakobi Koolis TLPK õppekavast. Põlva koolis pööratakse erilist tähelepanu ka Vana-Võrumaa kultuuripärandile, mh võru keele õppimisele.

Viited

muuda
  1. Ene Puusemp (09.12.2009). "Emakeelse kooli avamine oli kangelastegu". Tartu Postimees. Vaadatud 14.04.2021.

Välislingid

muuda