Usuasjade Nõukogu

Usuasjade Nõukogu (täieliku nimega NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Usuasjade Nõukogu, vene keeles Совет по делам религий при Совете Министров СССР) oli Nõukogude Liidus aastatel 1965–1990 eksisteerinud riiklik ametkond, mis tegeles religioonipoliitika elluviimisega ja jälgis usuühingute tegevust puudutavate õigusaktide täitmist.

Usuasjade Nõukogu alluvusalasse kuulusid kõik NSV Liidus tegutsevad usuühingud. See moodustati detsembris 1965 Usukultusasjade Nõukogu ja Vene Õigeusu Kirikuasjade Nõukogu ühendamise teel. Eestis toimus kahe institutsiooni ühendamine alles 1966. aasta märtsis. Nõukogu kompetentsi kuulus usuühingute ja koguduste registreerimine, nende registrist kustutamine, lubade väljastamine palvemajade ja kirikute avamiseks ning sulgemiseks, vaimulike registri pidamine, suhete korraldamine riigivõimu ja usuühingute vahel.

Reaalselt oli Usuasjade Nõukogu oli oma tegevuses sõltuv NLKP Keskkomitee ja julgeolekuorganite instruktsioonidest.

Usuasjade Nõukogu tegevust juhtis esimees. Selle eksistentsi kestel olid esimehe ametis järgmised isikud:

• 1965–1984 Vladimir Kurojedov
• 1984–1989 Konstantin Hartšev
• 1989–1990 Juri Hristoradnov

Kohtadel esindasid Usuasjade Nõukogu volinikud, keda on lühidalt nimetatud ka usuasjade volinikuks. Eesti NSV-s pidasid usuasjade voliniku ametit järgmised isikud:

• 1966–1972 Meinhard Teder
• 1972–1988 Leopold Piip
• 1988–1990 Rein Ristlaan

Välislingid

• Remmel, Atko. Religioonivastane võitlus Eesti NSV-s aastail 1957–1990. Tähtsamad institutsioonid ja nende tegevus. Tartu Ülikool, 2011. Doktoritöö.