Eesti merevägi

(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Merevägi)

Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab mereoperatsioonide eest. Mereväe peamiseks eesmärgiks on kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ja riiklikke huvisid merel ning põhiliseks tegevusvaldkonnaks miinitõrje merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine.[1]

Eesti merevägi
Estonian Navy emblem.svg
Eesti mereväe embleem
Asutatud 21. november 1918
Taasasutatud 1. juuli 1993
Riik Eesti Eesti
Kuuluvus Eesti kaitsevägi
Liik merevägi
Ülesanne merekaitse
Suurus ~ 350 inimest
7 laeva ja kaatrit
Garnison/staap Tallinn
Deviis "Mere kutsel - mere kaitsel!"
Ülemad
Praegune ülem kommodoor Jüri Saska
Märkimisväärsed ülemad admiral Johan Pitka
Sümboolika
Mereväe lipp Naval Ensign of Estonia.svg

Mereväe ülem on kommodoor Jüri Saska ja lipulaev on miinijahtija Admiral Cowan.

AjaluguRedigeeri

Eesti merejõud 1918–1940Redigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti merejõud
 
Inglise ja Eesti laevad Krasnaja Gorka operatsioonil 1919
 
Eesti sõjalaevad Sõjasadamas u 1930.

Esimesed mereväe üksused – Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon – moodustati 28. veebruaril 1918. Need lõpetasid tegevuse Saksa okupatsiooni ajal. Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev Laine. Esimene mereväe lahingulaev oli Lembit. Merejõud asutas sõjaminister 21. novembril 1918.

Mereväe esimene dessant viidi läbi Kundas 23. detsembril 1918. Maaväe toetuseks korraldati edaspidi dessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Väina jõele. Samuti mineeris merevägi Kroonlinna laevateid. Eesti merevägi osales paljudes tähtsates lahingutes, sealhulgas Utria dessandis ning Laagna, Narva ja Riia lahingus. Sõja lõpuks oli mereväega liidetud kümneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtükilaeva. Kokku osales merejõudude koosseisus Vabadussõjas üle 150 aluse.

1925. aastal koliti seni kaubasadama nurgas seisnud sõjalaevad üle vahepeal piisavalt korrastatud Miinisadamasse, mis nimetati Sõjasadamaks.

Aastal 1937 said merejõud omale esimesed allveelaevad Kalev ja Lembit, mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.

Merejõudude koosseis 1940:

 
Merejõudude laevad Vanasadamas 1940

Vastavalt Eesti ja Nõukogude Liidu vahelisele kokkuleppele hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas.

14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning 17. juunil sisenes uute suurte sõjaväeüksustega Eesti territooriumile ja territoriaalvetesse. Mereväe laevad pidid Sõjasadamast lahkuma ja asusid peamiselt Kaubasadamasse. Pärast võimu ülevõtmist suvel anti Nõukogude sõjaväele üle tuletornid, merekindlused ja mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud ja laevad määrati Nõukogude Balti laevastiku üksustesse. 30. septembril kirjutas merejõudude juhataja kaptenmajor Johannes Santpank alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril. 1940. aastal mereväes teeninud ohvitseridest vangistati nõukogude võimu poolt 43.

Eesti merevägi pärast taasiseseisvumistRedigeeri

 
Allveelaev Lembit Pirital 1990-ndate lõpul.

Merekaitse algatused ja mereväe taasloomineRedigeeri

Juba 1992. aastal andis Eesti Vabariigi valitsus korralduse võtta Balti Laevastiku muuseumilt Eesti Meremuuseumile üle Pirita sadamas seisev muuseum-allveelaev Lembit. Selleks hõivasid relvastatud kaitseväelased laeva 27. aprilli varahommikul ja saabunud Venemaa ametiisikud nõustusidki laeva eestlastele üle andma. Lembitul toimus pidulik rivistus ning esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist heisati sõjalaeval Eesti lipp. Laevale jäeti võimalike vastuaktsioonide tõrjumiseks väike vahtkond ja reservohvitser Vladimir Kopelmani eestvõttel asuti ühtlasi sadamast jälgima laevaliiklust Tallinna lahel. Heisati reidi vanema vimpel. Tegemist polnud siiski meresõidukõlbliku laevaga.

1. juulil 1993 moodustati Kaitsejõudude Peastaabi juurde mereosakond, mille koosseisus olid nooremleitnant Igor Schwede ja Edgar Haavik[2].

1993. aasta kevadel olid Eesti riigivõimud konfiskeerinud inimsmugeldajatelt väiksema kalalaeva, mis otsustati sügisel anda loodava mereväe käsutusse. Laev sai nimeks Laine. Tegemist oli küll sõidukõlbliku, aga riigikaitse otstarbel minimaalselt rakendatava tsiviilalusega.

Taasiseseisvunud Eesti esimeseks mereväe ülemaks nimetati 10. jaanuaril 1994 mereväekapten Roland Leit. 1994. aasta veebruariks oli Mereväe koosseisus 5 ohvitseri, 5 allohvitseri ja 5 ajateenijat.

Mereväe ülesehitamine polnud lihtne, sest puudusid nii pädev personal, sobivad ujuvvahendid, kui ka raha. Samaks ajaks olid juba hoo sisse saanud Siseministeeriumi Piirivalve ja Majandusministeeriumi Veeteede Ameti laevastike arendus. Oma laevastikku arendas Keskkonnaministeeriumi Mereinspektsioon. Ujuvvahendeid olid omale eri viisidel suutnud hankida ka mõned Kaitseliidu malevad, kuid neid ei suudetud käigus hoida. Merekaitse võimekuse arendamine kippus seega laiali hajuma ja kaitsejõududel nappis raha, sest samaaegselt tuli ehitada nullist kogu riigikaitset.

Mereväe ülesehitamineRedigeeri

29. märtsil 1994 kinkis Taani Eesti mereväele esimese korraliku sõjalaeva, mis sai nimeks Ahti (A431).

13. aprillil 1994 moodustati ametlikult Mereväe staap[3], mis asus esmalt Koplis Erika tänaval. Esimeseks staabiülemaks määrati Rootsi mereväes teeninud kaptenleitnant Veljo Pärli[4].

Juunis 1994 suunati mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid saanud Piirivalvekoolis mereväelise ettevalmistuse. Hiljem alustati ajateenijate väljaõppega juba Mereväes kohapeal.

14. juunil 1994 andis Kaitseliit mereväele üle 2 kasutuskõlbmatut Zhuk-klassi patrullkaatrit. Hiljem suudeti üks neist siiski korrastada.

 
Mereväe laevad Miinisadamas umbes 1995

Eesti sõjalaevad hakkasid augustist 1994 kandma taas traditsioonilisi laevalippe. 1. augustil 1994 kanti Eesti Mereväe laevade nimekirja laevana nr 1 allveelaev Lembit.

31. augusti õhtul 1994 lahkusid Vene sõjaväelased Miinisadamast ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Järgmisel päeval saabus Saksamaalt kingitusena Tallinna Eesti mereväele Kondor-klassi sõjalaev Sulev (M412).

1995. aastal kinnitati mereväele esimest korda oma eelarve. Samal aastal osales Sulev ka esmakordselt rahvusvahelisel mereväeõppusel - BaltOps 95. Mereväe koosseisus loodi rannakaitse kompanii.

Mereväe areng sai tõsisema hoo alles 1990-ndate teisel poolel, kui laevastik ja isikkoosseis hakkasid kasvama. Samuti asusid teenistusse mitmed partnerriikide mereväekoolidesse õppima lähetatud uued ohvitserid. Seoses teenistuses ilmnenud probleemidega hakati jõudsamalt arendama vajalikke normdokumente, sealhulgas ohutuseeskirju ja õppekavasid.

29. aprillil 1997 kinnitati mereväe struktuur: staap, Meredivisjon (hiljem Miinilaevade divisjon) ja Mereväebaas. 1998. aastal moodustati Eesti, Läti ja Leedu ühine miinilaevade eskaader BALTRON eesmärgiga kasvatada koostöövõimet merekaitse ja turvalisuse eesmärgil. 1998. aastaks oli mereväe teenistuses umbes 160 inimest.[5]

2000. aasta alguseks oli mereväes käigus 8 laeva: 2 R-klassi patrull-laeva, 2 Frauenlob-klassi miinitraalerit, 1 Zhuk-klassi patrullkaater, 1 Kondor-klassi laev, 1 Maagen-klassi valvelaev-abilaev ja 1 kalalaevast kohandatud abilaev[6]. Lisaks oli seismas veel paar laeva, mis polnud sõidukorras või olidki varuosadeks. Samal aasta jooksul saadi aga partnerriikidelt kingitusena 3 suuremat laeva.

 
Päästeharjutus Miinisadamas 2008

Mereväe arendamine NATOga liitumiseksRedigeeri

2000. aastate algul, kui kaitseväes algas kiirem ettevalmistus NATO-ga liitumiseks, vaadati üle ka mereväe tegevus ja koosseis. Vahendite ja personali nappusel ja lootuses liitlasriikide kaitse garantiile ka merel otsustati keskenduda vaid miinitõrjevõime arendamisele ja seeläbi liitlaslaevastikega koostöösse panustamisele. Otsustati arvata teenistusest välja mitu abina saadud vanemat laeva ja asemele hankida mõned uuemad korralikumad miinijahtijad. Otsustati likvideerida rannakaitse kompanii, millest sai veel mõneks ajaks baasikaitse kompanii.

Mereväe vaid miinitõrjevõimele fookustamises on hiljem nähtud lisaks toona piiratud ressurssidele ja personali kogemuste nappusele ka mitmete seni kaitsevõime arendamist toetanud riikide soovi, piirtata Baltimaade merevägede arendamist, et mitte mõjuda provokatiivsena Venemaale.[7]

1. aprillil 2003 asutati juhtide, esialgu allohvitseride, väljaõppe paremaks korraldamiseks mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus[8] (alates 2008. a mereväekool).

Mereväe areng NATO koosseisusRedigeeri

2006. aastal osteti Inglismaalt 3 kasutatud, kuid moodsat Sandown-klassi miinijahtijat, mis võeti teenistusse 2007-2009. Lisaks osteti sel ajal Taanist Lindormen-klassi miiniveeskaja abilaevaks (teise sama klassi laeva sai Haridusministeerium, mis aga hiljem oli sunnitud selle mereväele andma). Samaaegselt alustati abina saadud vanemate sõjalaevade teenistusest välja arvamisega. Laevade arv kokkuvõttes vähenes märgatavalt.

2000. aastate keskel otsustati mereväes loobuda ajateenijatest, panustades professionaalsusele. See aga ebaõnnestus, sest peagi süvenes puudus madrustest ja allohvitseridest[9]. Ajateenistus tuli mereväes mõne aasta pärast taastada, kuid nooremallohvitsere ajateenijatest laevadele enam ei koolitatud.

2007. aasta augustiks renoveeriti lõpuks Miinisadama (juba nõukogude ajast) amortiseerunud põhjapoolsed kaid u 500 m ulatuses. Mereväe teenistuses oli u 330 inimest.

2011. aastal alustati Sõjakooli ja mereväekooli baasil Eestis oma mereväe eriala ohvitseride väljaõpetamist.

2013-2014. aasta Kaitseväe struktuurireformiga jäid mereväe koosseisu väeüksusteks laevastik ja mereväebaas. Mereväe staap likvideeriti ja funktsioonid jagati kahe üksuse vahel.

Eesti Mereväe ajaloolisi laevuRedigeeri

 
Miiniristleja (hävitaja) Lennuk
 
Admiral Pitka Helsingis

Mereväe juhatajad ja ülemadRedigeeri

1918-1940 - juhatajad

Alates 1994 - ülemad

KoosseisRedigeeri

Mereväe ülem on alates 2017. aastast kommodoor Jüri Saska. Mereväe ülem allub kaitseväe juhatajale.

Kõrgeima auastmega mereväe ohvitser on admiral.

Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest. Ajateenijatel on võimalik teenida nii maismaal kui ka laevadel. Kokku on mereväe koosseisus üle 300 kaitseväelase ja tsiviilametniku.

Mereväe koosseisus on:

TegevusRedigeeri

MiinitõrjeRedigeeri

 
EML Tasuja A432 Inglismaa rannikul 2009
 
Mereväe miinijahtija EML Admiral Cowan M313 (keskel) rahvusvahelisel õppusel 2013

Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Miinitõrjeoperatsioonide ja -õppuste käigus tehakse üldjuhul kahjutuks ka reaalseid maailmasõdadest pärit meremiine ja muid lõhkekehi. Aastate jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud sadu meremiine ning muid lõhkekehi. See on aidanud muuta Eesti laevateed ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse turvalisemaks.

Rahvusvaheline koostööRedigeeri

Merevägi taasloodi alles 1994. aastal ning on üks väiksemaid maailmas, kuid mereväe laevade meeskonnad on näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. 1998 - 2015 osales merevägi BALTRON-i projektis. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisu.

Eesti panustab perioodiliselt NATO alalises 1. miinitõrjelaevade grupis(Standing NATO Mine Countermeasures Group 1 – SNMCMG1).

TeenistusRedigeeri

AjateenistusRedigeeri

 
Mereväelased laeva vööritekil.

Ajateenistuse pikkus mereväes on 11 kuud ja teenistusse võtmine toimub jaanuaris või juulis. Esmalt läbivad kõik kaitseväe ajateenijad sõduri baaskursuse (SBK), mis mereväelaste poolt läbitakse Vahipataljonis. Pärast sõduri baaskursust suunatakse laevastiku sõjalaevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK) ja mereväebaasi kaldateenistuste ajateenijad eriala baaskursusele (EBK). Pärast mereväelase baaskursust jätkab suurem osa ajateenijaid teenistust laevadel. Mõned ajateenijad jätkavad siiski teenistust ka mereväebaasi kaldateenistustes. Laeval teenides pole Nooremallohvitseriks ajateenistuses võimalik edasi õppida. Laevadel mööduvad teenistuse esimesed kuud peamiselt laevapõhist väljaõpet läbides ja viimased kuud merepraktikal.

Mereväkke on oodatud esmajärjekorras ajateenistusse kutsealused, kellel on merendusega varasem kokkupuude või huvi siduda end merendusega tulevikus.

TegevteenistusRedigeeri

Laevateenistuses moodustavad ohvitserid laeva juhtkonna ja juhivad laeva sektsioonide tööd. Eesti esimesed mereväeohvitserid said mereväeohvitseri koolituse Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides. 2011. aasta sügisel alustas Kõrgemas Sõjakoolis esimene mereväeohvitseride kursus. Igal aastal lõpetab kursuse umbes 4–5 uut mereväeohvitseri.

Laevateenistuses juhivad vanemallohvitserid sektsioonisiseste meeskondade tööd ja korrapidamist, nooremallohvitserid mehitavad sektsioonid vastavalt koosseisutabelitele. Tegevallohvitserid omandavad vajalikud sõjalised teadmised kursustel. Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt Eestis või välisriikides. Mereväe erialaseid kursuseid viiakse läbi ka mereväekoolis.

Merevägi värbab oma ridadesse erinevate erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks.

LaevadRedigeeri

 
Sandown-klassi miinijahtija
 
Lindormen-klassi toetuslaevad mereväebaasis

Mereväe koosseisus on tegevteenistuses 7 laeva ja kaatrit.

Klass Nimi Parda-
number
Märkused
Patrullkaatrid
Patrol 18 WP-klassi patrullkaater[10]
(väekaitsekaater)
 Roland P01
 Risto P02
Miinijahtijad
Sandown-klassi miinijahtija  Admiral Cowan M313 Mereväe lipulaev
 Sakala M314
 Ugandi M315
Abilaevad
Lindormen-klassi toetuslaev-miiniveeskja  Wambola A433
 Tasuja A432 Reservis alates 2016. aastast
Tuukrikaater Ridas RIB 36[11].  Aleksandra -

MereväebaasRedigeeri

Mereväe laevade kodusadam on Miinisadam Tallinnas. Miinisadamas asub Mereväebaas, mille põhiülesanded on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus. Miinisadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

TunnusedRedigeeri

 
Laevalipp vardas
 
Laevalipud meremuuseumis

Eesti mereväe laeva nime ees kasutatav ametlik lühend on EML (Eesti Mereväe Laev), inglise keeles ENS (Estonian Navy Ship). Lisaks on laevadel tavapäraselt pardatähised, mis koosnevad ühest tähest ja kolmest numbrist.

Laevalipud Eesti mereväe (laeva-)lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:13. Kui sõjalaev seisab kai ääres või ankrus, kantakse päikesetõusust päikeseloojanguni vöörivardas güüsi ja ahtrivardas laevalippu. Kui laev on sõidus, kantakse sõjalaevalippu masti kahvlis ja güüsi ei kanta.

Sõjalaeva vimplit kannab sõjalaev, mis on aktiivses teenistuses ja kuhu on määratud kindel laevakomandör.

     
Sõjalaeva lipp Güüs Sõjalaeva vimpel

Ametiisikute lipud ja vimplid

Ametiisikute lippe ja vimpleid kantakse masti raas vastavalt nende isikute pardal viibimisele.

 
Vabariigi presidendi vimpel
               
Kaitseminister Kaitseväe juhataja Viitseadmiral Kontradmiral Kommodoor Mereväe ülem Laevastiku ülem Reidi vanem

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918–1940. I valik. Tallinn, 1998.
  • Mati Õun. Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918 – 1940. Tallinn, 2001.

VälislingidRedigeeri