Nooremallohvitser
Nooremallohvitser on madalamasse auastmegruppi kuuluv allohvitser. Nimetatakse ka "allohvitseriks ilma portupeeta", harvem ajateenija-allohvitseriks.
Eesti kaitseväe nooremallohvitseridRedigeeri
AuastmedRedigeeri
Maa- ja õhuväes:
Mereväes:
Nooremallohvitserid on tavaliselt jaoülemad, reservrühmavanemad või spetsialistid. Kaadriüksustes võivad olla ka jaoülema asetäitjad ja lahingupaari vanemad.
VäljaõpeRedigeeri
Nooremallohvitseride ettevalmistus toimub (üldjuhul) 12 nädala pikkusel nooremallohvitseri kursusel (NAK), mis toimuvad hajutatult väeosades. Kursusele võetakse keskharidusega õppureid, kes on läbinud sõduri baaskursuse (SBK).
Kursus koosneb:
- üldteadmisi (juhtimine, pedagoogika, õigusaktid, üldlahinguline ettevalmistus) andvast baasosast – NABK ja
- spetsialiseerivast (laskur-jalavägi, logistika, tankitõrje, miinipilduja, lahinguluure, sidevägi, suurtükivägi, pioneerivägi, õhutõrje, meditsiiniteenistus, meediasõdur) erialaosast – NAEK.
Kursuse edukalt lõpetanutele antakse nooremseersandi auaste ja kursuse riidest lõpumärk (nn Lahingukooli märk) välivormile. NAK-i lõpumärki on sageli tavaks vormil edasi kanda ka pärast vanemallohvitseriks või ohvitseriks saamist. Kursuse ebarahuldavalt läbinutele võidakse anda kaprali auaste. Pärast eksami sooritamist on võimalus saada nooremseersandiks.
Ajalooline auasteRedigeeri
Nooremallohvitser oli enne II maailmasõda Eesti sõjaväe allohvitseriauaste, mis vastas jaoülema tasemele. Auaste kaotati 1939. aastal ja asendati nooremseersandi või nooremmaadi (mereväes) auastmega[1].
Nooremallohvitseriauastmeid välisriikidesRedigeeri
Suures osas riikides ei eristata nooremallohvitseriauastmeid. Nooremallohvitseriauastmed on tavaliselt relvajõududes, kus on ühtlasi kasutusel veebliauastmed.
Saksa kaitseväe Bundeswehri maaväe nooremallohvitseridRedigeeri
- Unteroffizier
- Stabsunteroffizier
Soome kaitseväe maaväe nooremallohvitseridRedigeeri
- alikersantti
- kersantti
- ylikersantti
Venemaa keisririigi sõjaväes olid nooremallohvitseridRedigeeri
- seersant
- alampraporštšik
- kaptenarmus
- veltveebel (suurtükiväes)
NSV Liidu Punaarmees olid nooremkomandöridRedigeeri
- grupikomandör (Отделенный командир) (1935–1940)
- noorem rühmakomandör (Младший комвзвод) (1935–1940)[2]
- staršina (Старшина) (1935–1940)[3]
- nooremseersant (1940–1942)
- seersant (1940–1942)
- vanemseersant (1940–1942)
- staršina (1940–1942)[4]
RootsiRedigeeri
| 1889–1915 | 1915–1945 | 1945–1955 | 1955–1972 | 1972–1983 | 1983–2009 | 2009-- |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vicekorpral | Vicekorpral | Vicekorpral | Vicekorpral | Korpral | Korpral | Vicekorpral |
| Korpral | Korpral | Korpral | Korpral | Furir | Furir | Korpral |
| Distinktionskorpral | Furir | Furir | Furir | Överfurir | - | Sergeant |
| - | - | Överfurir | Överfurir | - | - | - |
| - | - | - | Rustmästare | - | - | - |
Allikas: [5]
Ameerika ÜhendriigidRedigeeri
| Maavägi | Merevägi | Merejalavägi | Õhuvägi | |
|---|---|---|---|---|
| E-4 | Corporal | Petty Officer 3rd Class | Corporal | - |
| E-5 | Sergeant | Petty Officer 2nd Class | Sergeant | Staff Sergeant |
| E-6 | Staff Sergeant | Petty Officer 1st Class | - | Technical Sergeant |
Maaväes on kaks E-4 auastet - Specialist ja Corporal. Ainult Corporal on nooremallohvitseri auaste, kuid talle makstakse samaväärselt Specialistiga.
Merejalaväes on E-6 auaste - Staff Sergeant - vanemallohvitseri auaste.
Õhuväes on E-4 auaste - Senior Airman - sõduri auaste, ei oma nooremallohvitseri võimu.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Allohvitseride ja sõdurite teenistuskäigu seadlus, II osa, § 2, RT 1939, 24, 182
- ↑ "Устав внутренней службы РККА (УВС-37)"
- ↑ Рабоче-Крестьянская Красная Армия 1935-1940 гг.
- ↑ Рабоче-Крестьянская Красная Армия 1940-1942 гг.
- ↑ International Encyclopedia of Rank Insignia 17. jaanuar 2014