Peipsi Laevastiku Divisjon
Peipsi Laevastiku Divisjon oli Eesti merejõudude üksus aastail 1919–1940, mis baseerus Tartus ja oli 2. Diviisi operatiivalluvuses.
Peipsi laevastiku divisjon | |
---|---|
Tegev | 27. jaanuar 1919–1940 |
Riik | Eesti |
Haru | Eesti merejõud |
Liik | merevägi |
Ülesanne | Eesti riikluse kaitse |
Suurus | divisjon |
Osa |
Eesti merejõud 2. Diviis |
Tähtpäevad | 27. jaanuar 1919 |
Lahingud | Lõunarinne |
Ülemad | |
Võtmeisikud |
lipnik Aleksander Vunk leitnant Ferdinand Vichmann leitnant August Maanidi leitnant Jaan Usin |
Tegevus Vabadussõjas
muudaMerejõudude juhataja Johan Pitka päevakäsuga 27. jaanuarist 1919 asutati Peipsi järve suurtükilaevade divisjon, hilisem Peipsi Sõjalaevastiku divisjon ehk Peipsi laevastiku divisjon. Selle esimeseks ülemaks määrati 29. jaanuarist lipnik Aleksander Vunk. Esialgu koosnes divisjon kolmest suurtükipaadist ehk tolleaegse keelepruugi järele suurtükilaevast:
Aleksander Vunk armastas vastast kaugelt paugutada ja ohuolukorras pageda ning 13. juunil asendati ta leitnant Ferdinand Wichmaniga. 10. septembrist vahetas Wichmani divisjoniülema kohal omakorda välja leitnant August Maanidi.
1919 aasta maikuus Peipsi Sõjalaevastiku divisjon täies suurtükilaevaga Ahti ja 1919. aasta sügisel oli divisjonis 5 suurtükilaeva; lisaks veel väiksemaid laevu.
Rahuajal
muudaRahuajal jäid divisjoni koosseisu vaid suurtükipaadid Ahti ja Tartu koos soomuskaatritega Kõu ja Maru ning mõne mootorpaadiga. Divisjoni ülemaks sai 1. juulist 1920 leitnant Jaan Usin, kes püsis selles ametis 20 aastat, kuni Eesti okupeerimiseni 1940. aastal. Just selle aasta 24. veebruaril oli Jaan Usin ülendatud mereväekapteniks. 1930. aastail võeti divisjoni reservi suurtükipaadid Vanemuine ja Ilmatar. II maailmasõja alates oli Peipsi Sõjalaevastiku divisjonis tegevlaevana vaid suurtükipaat Tartu koos mootorpaadiga nr 2; ka Ahti oli reservi viidud.
Laevad
muudaPeipsi Laevastiku Divisjoni kuulusid erinevatel aegadel suurtükipaadid:
Peipsi Laevastiku Divisjoni kuulusid soomuskaatrid: