Ava peamenüü

Kalev (allveelaev)

Allveelaev Kalev
Allveelaev Kalev
Teenistuskäik
Naval Ensign of Estonia.svg Eesti
Nimi EML Kalev
Tellitud 12. detsember 1934
Ehitaja Vickers and Armstrongs Ltd., Ühendkuningriik
Kiil pandud mai 1935
Vette lastud 7. juuli 1936 13:20
Kasutusele võetud 12. märts 1937
Teenistuses alates 1937
Teenistuse lõpp 1940
Saatus loovutati Nõukogude mereväele
Teenistuskäik
Naval Ensign of the Soviet Union (1950–1991).svg Nõukogude Liit
Nimi Kalev
Kasutusele võetud 1940
Kasutusest eemaldatud 1941
Saatus teadmata kadunud alates 29. oktoobrist 1941.
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp Kalev
Veeväljasurve

665 tonni pinnal

853 tonni vee all
Pikkus 59,5 meetrit
Laius 7,5 meetrit
Süvis 3,6 meetrit
Sukeldumissügavus

90 meetrit

120 meetrit (testimisel)
Sõsarlaevad EML Lembit
Kiirus

13,5 sõlme pinnal

8,5 sõlme vee all
Meeskond 32 (sh 4 ohvitseri)
Relvastus

8 × 533 mm (21") torpeedod

2 õhutõrjekahurit

24 miini

Kalev (vette lastud 7. juulil 1936) oli üks kahest Kalev-klassi allveelaevast, mille Eesti Vabariik tellis 12. detsembril 1934. Teine laev oli Lembit. Kalev võeti Eesti Mereväe teenistusse 1937. aasta sügisel. 1940. aastal võttis laeva üle Nõukogude Liit. Laev ei naasnud sõja ajal patrullist ja on siiani teadmata kadunud.

AjaluguRedigeeri

Laev ehitati Ühendkuningriigi firmas Vickers and Armstrongs Ltd. Teenistusse arvati Kalev 1937. aastal ning oli teenistuses kuni 1940. aastani. Kalev läks koos Eesti okupeerimisega Punalipulise Balti Laevastiku koosseisu ning osales mereväeoperatsioonides, kuni jäi teadmata kadunuks. Arvatakse, et laev sõitis Juminda miiniväljal miinile.

Ühe soome mereväelase-allveelaevniku mälestuste järgi olevat nad Soome lahel patrullides sattunud udus juhuslikult veepinnal seisnud Kalevile, mille silueti tundnud nad ära varasematest kokkupuudetest Eesti merejõududega. Kalevit olevat selle peale käigult rammitud ja laev vajunud põhja. Kinnitust pole see versioon siiski leidnud.

LahinguretkedRedigeeri

  • 8.-21. augustini 1941
  • 29. oktoober 1941 – +

VrakkRedigeeri

Kalevi uppumispaik on teadmata, sest laev jäi kadunuks koos meeskonnaga. Laeva vrakki on otsitud, aga seda pole leitud.

30. juunil 2010 teatas Meremuuseum võimaliku Kalevi vraki leidmisest. Meremuuseumi uurimislaeva kapteni Vello Mässi sõnul oli 95% tõenäosus, et tegu on Kaleviga. Laeva uuris Meremuuseumi palvel ka Merevägi[1]. Hiljem teatati, et tegu oli hoopis dirižaabli vrakiga.[2]

KirjandusRedigeeri

К. Б. Стрельбицкий: Загадки последнего похода подводной лодки «Калев» // Тайны подводной войны-10: Малоизвестные страницы подводной войны ХХ века. Львов, 2001.

ViitedRedigeeri