Sitsi tänav
Sitsi tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas[1] Sitsi asumis.[2] Tänav algab Tööstuse tänavalt (Sitsi mäelt) ja lõppeb Sõle tänavaga ristudes. Tänavaga ristuvad Kopli tänav, Puuvilla tänav ja Niidi tänav. Sitsi tänav on 607 meetri pikkune ja kannab registrinumbrit 7840629.[3]
Hoonestus
muudaSitsi tänava piirkonna hoonestus rajati Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku asulana.
- Sitsi tänav 1 1913. aastal Jacques Rosenbaumi projekti järgi ehitatud Balti Puuvillavabriku koolihoone[4],
- Sitsi tänav 3 Balti Puuvillavabriku meistrite elamu[5],
- Sitsi tänav 3a pesuköök[6]
- Sitsi tänav 3b Balti Puuvillavabriku hobusetall[7],
- Sitsi tänav 5 Balti Puuvillavabriku ametnike elamu[8] (arhitektid R. Knüpffer, E. Bernhard, 1901-1905. a.).
- Sitsi tänav 5a tööliselamu[9],
- Sitsi tänav 5b tööliselamu[10],
- Sitsi tänav 7 tööliselamu[11],
- Sitsi tänav 9 tööliselamu[12],
- Sitsi tänav 11 tööliselamu[13],
- Sitsi tänav 13 tööliselamu[14] (arhitektid Rudolf Otto von Knüpffer, Erwin Bernhard, 1901–1905),
- Sitsi tänav 14 1991. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja[15]
- Sitsi tänav 15 1961. aastal ehitatud kahekorruseline kortermaja[15]
- Sitsi tänav 15a Balti Puuvillavabriku asula Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema kirik[16]
- Sitsi tänav 15b Balti Puuvillavabriku asula saun[17],
- Sitsi tänav 16 asub Eugen Habermanni projekti järgi ehitatud Balti Puuvillavabriku Tarvitajate Ühistu hoone[18]. 1927. aastal ehitati hoonele juurde suur juurdeehitis, millega hoonele lisandus sama suur ehitusmaht juurde. Mõlemad hooneosad – uus ja vana ühendati omavahel ja hoone fassaad muutus kolm korda laiemaks ja maja saavutas oma praeguse ehitusmahu. Uuele tiivaosale ehitati ka kivist trepikoda, mille fassaadil aastaarv "1927". Hoone tagaosas asus Balti Puuvillavabriku haridusseltsi väikse lavaga ja kino näitamise võimalusega saal. Sitsi tänav 16 hoones tegutses kauplus Kangru.
Tänava nimi
muudaTänav rajati 1916. aastal ja sai nime Balti Puuvillavabriku (rahvasuus Sitsivabrik) järgi.[19] Tänava saksakeelne nimi oli Zitzstraße ja venekeelne Ситцевая улица.
6. oktoobril 1953 nimetati Sitsi tänav Vladimir Majakovski järgi ümber Vladimir Majakovski tänavaks ehk Majakovski tänavaks.[20] Sel perioodil hõlmas Majakovski tänav ka praegust Kari tänavat. Algne tänavanimi taastati 3. augustil 1990.[19]
Ajalugu
muudaSitsi tänava kant Kopli poolsaarel oli veel 1890. aastatel lai lage ala. John Elfenbein esitas Tallinna linnavalitsusele palve 50 tiinu (1 tiin = 1,09 ha) maa ostmiseks Kopli tänava (tollal Telliskopli tee) ja Kopli lahe vahel, kuhu oli kavas rajada suur tööstusettevõte. 23. veebruaril 1899 alustati tühermaale vabrikuhoonete ja elumajade ehitamist.
Pildid
muuda-
Balti Puuvillavabriku meistrite elamu, Sitsi 3
-
Balti Puuvillavabriku hobusetall, Sitsi 3b
-
Ametnike elamu, Sitsi 5
-
Tööliselamu, Sitsi 5A
-
Tööliselamu, Sitsi 5B
-
Tööliselamu, Sitsi 7
-
Tööliselamu, Sitsi 9
-
Tööliselamu, Sitsi tänav 11
-
Tööliselamu, Sitsi tänav 13
-
Elamu Sitsi tänav 15, ehitatud 1961. aastal
-
Puuvillavabriku asula kirik, Sitsi 15a
-
Balti Puuvillavabriku asula saun
Viited
muuda- ↑ Eesti Keele Instituut. "Tallinna tänavad linnaosade kaupa". Kohanimeandmebaas. Vaadatud 23.01.2018.
- ↑ Eesti Keele Instituut (05.01.2016). "Tallinna tänavanimed". Kohanimeandmebaas. Vaadatud 23.01.2018.
- ↑ Maanteeamet. "Riiklik Teeregister". Originaali arhiivikoopia seisuga 1.12.2017. Vaadatud 23.01.2018.
- ↑ Koolihoone (1913) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Meistrite elamu (1900) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Asula pesuköök (1900) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Hobusetall (1900) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Ametnike elamu (1900) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Tööliselamu Sitsi tänav 5a (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Tööliselamu Sitsi tänav 5b (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Tööliselamu Sitsi tänav 7 (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Tööliselamu Sitsi tänav 9 (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Tööliselamu Sitsi tänav 11 (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Tööliselamu Sitsi tänav 13 (1923) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 15,0 15,1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. "Ehitisregister".
- ↑ Asula kirik (Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema kirik) (1913) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Asula saun (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Tarvitajate Ühistu hoone (1920–1930) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 19,0 19,1 Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Lk 294. ISBN 978-9949-33-215-1.
- ↑ Aleksander Kivi (1972). Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus. Lk 74.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Sitsi tänav |