Balti Puuvillavabrik
Balti Puuvillavabrik oli aastatel 1898–2006 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis asus Põhja-Tallinnas Sitsi asumis.
| Balti Puuvillavabrik | |
|---|---|
| Tegutsemisaeg | 1898–2006 |
| Peakorter | Kopli tänav 35, Tallinn |
| Valdkonnad | tekstiilitööstus |
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku lühendnimena juurdus Balti Puuvillavabrik (vene keeles: Балтийская мануфактура; saksa keeles: Baltische Baumwollspinnerei).
AjaluguRedigeeri
| Aastad | Nimi eesti keeles | Nimi vene keeles | Nimi saksa keeles | Nimi inglise keeles |
|---|---|---|---|---|
| 1898–1940 | Aktsiaselts Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik | Aкционерное общество "Балтийская бумагопрядильная и ткацкая мануфактура" | AG Baltische Baumwollspinnerei und Weberei | The Baltic Cotton Spinning & Weaving Manufactory Ltd |
| 1940–1941 | Balti Puuvillavabrik | Балтийская бумагопрядильная фабрика | ||
| 1940–1941 | Riiklik Balti Puuvillavabrik | Государственная Балтийская бумагопрядильная и ткацкая мануфактура | ||
| 1941–1944 | Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik | Baltische Baumwollspinnerei und Weberei | ||
| 1944–1946 | Puuvillavabrik "Balti Manufaktuur" | Государственная Балтийская мануфактура | ||
| 1946–1948 | Хлопчатобумажная фабрика "Балтийская мануфактура" | |||
| 1948–1966 | Хлопчатобумажный комбинат "Балтийская мануфактура" | |||
| 1966–1990 | Kombinaat "Balti Manufaktuur" | |||
| 1990–1991 | Tekstiilikombinaat "Balti Manufaktuur" | |||
| 1991–1995 | Riiklik Aktsiaselts Balti Manufaktuur | |||
| 1995–2006 | AS Baltex 2000 |
Aktsiaseltsi Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik põhikirja kinnitas keiser Nikolai II 28. oktoobril 1898. Aktsiaseltsi asutajad olid John Elfenbein (Austria-Ungari konsul ja Tallinna aukodanik) ja Eugen Block (Tallinna kodanik). Aktsiaseltsi juhatus asus Peterburis. Tehase ettevalmistustööd algasid aga juba varem, kui 24. augustil 1898 otsustas Tallinna Linnavalitsus müüa John Elfenbeinile tehase ehitamiseks 1,09 ha (50 tiinu) maad tollase Telliskopli tee ja Telliskopli lahe vahel. Sama aasta septembris müüs linnavalitsus John Elfenbeinile veel 33 tiinu maad. Peale põhikirja kinnitamist ostis aktsiaselts John Elfenbeinilt mõlemad maatükid ära. Märtsis 1899 müüs Tallinna Linnavalitsus aktsiaseltsile veel raudtee ehitamiseks 3250 ruutsülda. Kokku osteti linnalt vabriku aktsiaseltsi tarbeks 84,4 tiinu maad.[1]
23. veebruaril 1899 alustati tühermaale vabrikuhoonete ja elumajade ehitamist. Arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi projekti järgi ehitatud vabrik oli tollal Tallinna suuremaid ehitisi – 234 meetri pikkune peakorpus oli 4-korruseline. 1909. aastal valmis uus suur tootmishoone, mis 1920. aastal ühendati vanaga. Hoone põhikorpusega liitus neli 5-korruselist torni.[2]
Ehitustöid juhtis insener Urnaski. Vabriku esimene direktor oli John Carry (endine Kreenholmi vabriku tehniline direktor) ja juhatuse esimees Aleksei Prosorov (tõeline salanõunik, hilisem Vene riigiduuma liige).[3]
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Veebruar 2018) |
2006. aastal lõpetas Tallinna vanim ketrusvabrik tegevuse.[4]
Balti Puuvillavabriku territooriumil moodustati 05. mail 2010 Manufaktuuri tänav.[5]
Seotud ühingud ja asutusedRedigeeri
- Balti Puuvillavabriku Algkool (1913-1929)[6]
- Balti Puuvillavabriku Haigekassa (1913-1940)
- Balti Puuvillavabriku Hariduse Selts (1921-)
- Balti Puuvillavabriku Tarvitajate Ühistu
- Balti Puuvillavabriku Teenijate Laenu- ja Hoiukassa (1922-)
- Balti Puuvillavabriku Teenijate Matuskassa
- Kiutööstuse alammeistrite korteri ehituse ühisus "Oma korter" (1928-1930)[7]
HoonestusRedigeeri
.jpg)
- Tootmishoone peakorpus (1900–1909) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Direktori elamu (1899) kultuurimälestiste riiklikus registris, põles 2019 maani maha.
- Koolihoone (1913) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Meistrite elamu (1900) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Asula pesuköök (1900) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Hobusetall (1900) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Ametnike elamu (1900) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Tööliselamu Sitsi tänav 5a (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Tööliselamu Sitsi tänav 5b (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Tööliselamu Sitsi tänav 7 (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Tööliselamu Sitsi tänav 9 (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Tööliselamu Sitsi tänav 11 (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Tööliselamu Sitsi tänav 13 (1923) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Asula kirik (Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema kirik) (1913) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Asula saun (1901–1905) kultuurimälestiste riiklikus registris
- Tarvitajate Ühistu hoone (1920–1930) kultuurimälestiste riiklikus registris
Kinokroonikad ja reklaamfilmidRedigeeri
Eesti Filmi Andmebaas[8]:
- 1950 – Rändpunalipp Balti Puuvillavabrikule
- 1952 – Eesrindlikud kangrud. Balti Manufaktuuri automaatkudumistsehh (Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 20)
- 1953 – Eesrindlik naistebrigaad. Balti Manufaktuur (Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 7)
- 1954 – Kombinaadis Balti Manufaktuur (Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 22)
- 1955 – Balti Manufaktuuri eesrindlased (Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 31)
- 1966 – Puuvillakombinaadis Balti Manufaktuur (Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 12 (841))
- 1970 – Puuvillakombinaadis Balti Manufaktuur (Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 3)
- 1972 – Balti Manufaktuur saab moodsad seadmed (Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 22 (1035))
- 1973 – 75 aastat Balti Manufaktuuri (Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 21)
- 1980 – Kombinaadis Balti Manufaktuur (Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 24)
- 1983 – Balti Manufaktuur I (Balti Manufaktuur – uued korterid)
- 1983 – Balti Manufaktuur II (Balti Manufaktuur – nöörid ja köied)
- 1984 – Tule Balti Manufaktuuri! (reklaamfilm)
TelesaatedRedigeeri
PildidRedigeeri
Balti Puuvillavabriku tootmishoone peakorpus
Puuvillavabriku koolihoone
Ametnike elamu
Puuvillavabriku asula kirik
Tööliselamu Sitsi tänav 11
Tööliselamu Sitsi 5A
Balti Puuvillavabriku hobusetall
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Heino Linnuse (1965). Balti Manufaktuur 1898-1963. Ajalooline ja majanduslik ülevaade. Tallinn: Eesti Raamat.
- ↑ Robert Nerman, Karin Paulus (2006). Jalutaja teejuht. Põhja-Tallinn. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 80.
- ↑ Jaak Juske. "Kuidas Sitsi mäele vabrik kerkis". Blogi. Siit saate lugeda, mida arvan elust Eestis ja laias maailmas, 15.10.2012. Vaadatud 12.12.2017.
- ↑ Aivar Reinap. "Tallinna vanim ketrusvabrik lõpetab tegevuse". Postimees, 03.05.2006. Vaadatud 09.12.2017.
- ↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Lk 281. ISBN 978-9949-33-215-1.
- ↑ Tallinna Ülikool. "Balti Puuvillavabriku algkool". Koolivõrgu rakendus. Vaadatud 20.02.2018.
- ↑ Robert Nerman (2002). Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Tallinn. Teine täiendatud trükk. Lk 250. ISBN 9985-78-036-1.
- ↑ "Balti Manufaktuur". Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 19.02.2018.
VälislingidRedigeeri