Ava peamenüü

Sisejulgeolek ehk siseturve on riigi sisemine julgeolekuseisund, mille tagavad sisejulgeolekusüsteemi moodustavad sisejulgeolekustruktuurid. Sisejulgeoleku ehk siseturvestruktuurid tuvastavad ja väldivad ebaseaduslikke ja sihilikult kuritahtlikke toiminguid, mis kahjustavad inimesi, ühiskonda, ainelisi ja ainetuid väärtusi ning infrastruktuure, kaitsevad nende toimingute eest, leevendavad rünnete toimet ja tagavad jätkusuutlikkuse pärast rünnet.

Riigi sisejulgeolek hõlmab füüsilist ja sotsiaalset komponenti. Füüsilise julgeoleku tagamisel on peamised ülesanded avaliku korra kaitse ja võitlus kuritegevusega, riigipiiri valvamine ja kaitsmine, piirirežiimi tagamine, kodanikukaitse, tuletõrje- ja päästetööde korraldamine.

Sisejulgeoleku tagamisel eristatakse järgmisi faase:

  • riskide tuvastamine;
  • riskide vältimine;
  • inimeste, ühiskonna, aineliste ja ainetute väärtuste ning infrastruktuuride kaitsmine;
  • tekkinud riski- ja ohusituatsioonidele reageerimine ja
  • riski- ja ohusituatsioonile eelnenud olukorra taastamine.

Maailma eri riikides kuuluvad sisejulgeolekustruktuuride koosseisu mitmesugused ametkonnad ja institutsioonid.

Sisukord

Eesti VabariikRedigeeri

Venemaa FöderatsioonRedigeeri

NSV LiitRedigeeri

Ameerika ÜhendriigidRedigeeri

SuurbritanniaRedigeeri

Saksamaa LiitvabariikRedigeeri

  • Konstitutsioonikaitse Föderaalne Teenistus ehk Põhiseaduse Kaitse Föderaalamet (BfV);
  • Liidumaade Kriminaalamet (Bundeskriminalamt BKA);

PrantsusmaaRedigeeri

ItaaliaRedigeeri

  • Guardia di Finanza

LeeduRedigeeri

MoldovaRedigeeri

  • Moldova Siseministeerium
  • Riigikaitse teenistus, Presidendi ja teiste riigi kõrgemate ametiiskute füüsiline kaitse ja valitsusside turvalisus
  • Informatsiooni ja Julgeolekuteenistus, riikliku julgeoleku isikuvabaduste ja kodanikuõiguste kaitse
  • Piiriteenistus

UngariRedigeeri

Ungari RahvavabariikRedigeeri

  • AVO (Államvédelmi Osztály)

VälislingidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri