Ava peamenüü
Jüri Nuut (1928)

Jüri Nuut (10. juuli 1892 Peterburi31. mai 1952 Tallinn) oli eesti matemaatik, kosmoloog ja ühiskonnategelane.

Sisukord

HaridusRedigeeri

J. Nuut lõpetas Peterburi saksakeelse Püha Anna Koguduse Kooli 1909, Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna matemaatika erialal I järgu diplomiga 1914, õppis kahurväekoolis Petrogradis 19161918.

TeaduskraadRedigeeri

Dr. phil. nat. 1926 (TÜ); füüsika-matemaatikadoktor 1946.

TeenistuskäikRedigeeri

J. Nuut töötas Petrogradis metallitööstuses 1915, mobiliseeriti sõjaväkke, oli Rumeenia rindel. Teenis Punaarmee inseneriväeosades 19181920; opteerus Eestisse 1921. Narva Reaalgümnaasiumi õpetaja 19211923; Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Eragümnaasiumi (Tartus) matemaatikaõpetaja 19231928; TÜ õppeülesande täitja 19261928, matemaatikadotsent 19281936.

TTÜs 19361941: matemaatika ja mehaanika erakorraline professor 1936, korraline professor 19371941; matemaatika- ja mehaanikalaboratooriumi juhataja 19361939; TTÜ rektor 19391941.

Tšeljabinski, hiljem Moskva põllumajanduse kõrgkoolides matemaatika professor, kateedrijuhtaja 19411944; Eesti NSV Hariduse rahvakomissar 19441946; Eesti NSV TA akadeemik-sekretär 19461950 (1950. a süüdistati kodanlikus natsionalismis ja tagandati akadeemia juhtkonnast); Matemaatika, Füüsika ja Mehaanika Instituudi vanemteadur 19501952.

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Reaalsirge aksiomaatika; neljavärviprobleem; Lobatševski geomeetria rakendus paisuva universumi evolutsiooni seletamiseks. Avaldas publikatsioone mainitud uurimisaladel ja monograafia; Moskvas ilmus kõrgkooli ja keskkooli matemaatika õpikuid ning populaarteaduslikke artikleid.

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevusRedigeeri

J. Nuudi doktoriväitekiri (1926) algatas geomeetria aluste uurimissuuna Eestis; Akadeemilise Matemaatika Seltsi esimees 19271932; matemaatika õpetamise komisjoni liige 19241937, aseesimees 19271937; TTÜ toimetiste toimetaja 19371940; Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 19501952.

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

VI Riigikogu Riiginõukogu liige 19391940; NSV Liidu I ja II koosseisu Ülemnõukogu saadik 19401950. Ta oli alates 24. oktoobrist 1939 I Riiginõukogu liige ja 1940–1950 NSV Liidu Ülemnõukogu liige.

Jüri Nuut suri 31. mail 1952 Tallinnas ja ta maeti 4. juunil 1952 Metsakalmistule[1].

IsiklikkuRedigeeri

Tema poeg tehnikateadlane Ilmar Nuut oli aastatel 19751986 Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister.

TeosedRedigeeri

TunnustusedRedigeeri

Tema kohtaRedigeeri

EBL TK, 1940; ENE 1973, 5; EkooliBL 1998; EE 2000, 14; Kangro, G., Lumiste, Ü, Tamme, E. Jüri Nuudi elu ja teaduslik pärand // Matemaatika ja kaasaeg, 13, 1967, lk 95–108; Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 52–54, 56–57, 85–87, 108–109; Lumiste, Ü. Lobatševski geomeetria ja Eesti ning Jüri Nuudi hüperboolne universumimudel // TTÜ toimetised. 733, Matemaatika. Füüsika. Tln, 1992. 105 lk (Pühendatud TTÜ rektori prof. Jüri Nuut`i sajandale sünniaastapäevale); Universitas Tartuensis 1632–2007. Trt, 2007, lk 358, 473, 535.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri