Ava peamenüü

HaridusRedigeeri

J. Nuut lõpetas Peterburi saksakeelse Püha Anna Koguduse Kooli 1909, Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna matemaatika erialal I järgu diplomiga 1914, õppis kahurväekoolis Petrogradis 19161918.

TeaduskraadRedigeeri

Dr. phil. nat. 1926 (TÜ); füüsika-matemaatikadoktor 1946.

TeenistuskäikRedigeeri

J. Nuut töötas Petrogradis metallitööstuses 1915, mobiliseeriti sõjaväkke, oli Rumeenia rindel. Teenis Punaarmee inseneriväeosades 19181920; opteerus Eestisse 1921. Narva Reaalgümnaasiumi õpetaja 19211923; Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Eragümnaasiumi (Tartus) matemaatikaõpetaja 19231928; TÜ õppeülesande täitja 19261928, matemaatikadotsent 19281936.

TTÜs 19361941: matemaatika ja mehaanika erakorraline professor 1936, korraline professor 19371941; matemaatika- ja mehaanikalaboratooriumi juhataja 19361939; TTÜ rektor 19391941.

Tšeljabinski, hiljem Moskva põllumajanduse kõrgkoolides matemaatika professor, kateedrijuhtaja 19411944; Eesti NSV Hariduse rahvakomissar 19441946; Eesti NSV TA akadeemik-sekretär 19461950 (1950. a süüdistati kodanlikus natsionalismis ja tagandati akadeemia juhtkonnast); Matemaatika, Füüsika ja Mehaanika Instituudi vanemteadur 19501952.

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Reaalsirge aksiomaatika; neljavärviprobleem; Lobatševski geomeetria rakendus paisuva universumi evolutsiooni seletamiseks. Avaldas publikatsioone mainitud uurimisaladel ja monograafia; Moskvas ilmus kõrgkooli ja keskkooli matemaatika õpikuid ning populaarteaduslikke artikleid.

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevusRedigeeri

J. Nuudi doktoriväitekiri (1926) algatas geomeetria aluste uurimissuuna Eestis; Akadeemilise Matemaatika Seltsi esimees 19271932; matemaatika õpetamise komisjoni liige 19241937, aseesimees 19271937; TTÜ toimetiste toimetaja 19371940; Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 19501952.

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

VI Riigikogu Riiginõukogu liige 19391940; NSV Liidu I ja II koosseisu Ülemnõukogu saadik 19401950. Ta oli alates 24. oktoobrist 1939 I Riiginõukogu liige ja 1940–1950 NSV Liidu Ülemnõukogu liige.

Jüri Nuut suri 31. mail 1952 Tallinnas ja ta maeti 4. juunil 1952 Metsakalmistule[1].

IsiklikkuRedigeeri

Tema poeg tehnikateadlane Ilmar Nuut oli aastatel 19751986 Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister.

TeosedRedigeeri

TunnustusedRedigeeri

Tema kohtaRedigeeri

EBL TK, 1940; ENE 1973, 5; EkooliBL 1998; EE 2000, 14; Kangro, G., Lumiste, Ü, Tamme, E. Jüri Nuudi elu ja teaduslik pärand // Matemaatika ja kaasaeg, 13, 1967, lk 95–108; Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 52–54, 56–57, 85–87, 108–109; Lumiste, Ü. Lobatševski geomeetria ja Eesti ning Jüri Nuudi hüperboolne universumimudel // TTÜ toimetised. 733, Matemaatika. Füüsika. Tln, 1992. 105 lk (Pühendatud TTÜ rektori prof. Jüri Nuut`i sajandale sünniaastapäevale); Universitas Tartuensis 1632–2007. Trt, 2007, lk 358, 473, 535.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri