Haljala vald

See artikkel on praegusest vallast; varasemate valdate kohta vaata artiklitest Haljala vald (1991), Haljala vald (1939) ja Haljala vald (Haljala kihelkond)

---

Haljala vald on omavalitsusüksus Eestis Lääne-Virumaal. Haljala vald moodustati 2017. aastal senise Haljala valla ja Vihula valla ühinemisel.

Haljala vald
Haljala valla lipp Haljala valla vapp
Pindala: 549 km² (2017)
Elanikke: 4072 (1.01.2023)
Rahvastikutihedus: 7,4 in/km²
EHAKi kood: 0191
Keskus: Võsu

Haljala vald paikneb Lääne-Viru maakonna põhjaosas. Vald piirneb läänes Kuusalu, lõunas Kadrina ja Rakvere ning idas Viru-Nigula vallaga. Põhjas piirneb vald merega, valla merepiiri pikkus on ligikaudu 100 km.

Haljala Vallavalitsus asub Võsu alevikus aadressil Mere tn 6. Lisaks on vallas teenuskeskus, mis asub Haljala alevikus aadressil Rakvere mnt 3.

Asustus

Aaspere mõisa tuuleveski

Kavastu mõisa tuvitorn

Haljala vallas on 72 küla ja 2 alevikku.

Alevikud

Haljala ja Võsu

Külad

Aaspere, Aasu, Aasumetsa, Aaviku, Adaka, Altja, Andi, Annikvere, Auküla, Eisma, Eru, Essu, Haili, Idavere, Ilumäe, Joandu, Kakuvälja, Kandle, Karepa, Karula, Kavastu, Kisuvere, Kiva, Koljaku, Koolimäe, Korjuse, Kosta, Kõldu, Kärmu, Käsmu, Lahe, Lauli, Lihulõpe, Liiguste, Lobi, Metsanurga, Metsiku, Muike, Mustoja, Natturi, Noonu, Oandu, Paasi, Pajuveski, Palmse, Pedassaare, Pehka, Pihlaspea, Põdruse, Rutja, Sagadi, Sakussaare, Salatse, Sauste, Tatruse, Tepelvälja, Tidriku, Tiigi, Toolse, Tõugu, Uusküla, Vainupea, Vanamõisa, Varangu, Vatku, Vergi, Vihula, Vila, Villandi, Võhma, Võle ja Võsupere

Loodus

Maastikuliselt jääb Haljala vald Kirde-Eesti lavamaa põhjapiirile. Põhjast lõunasse kulgeb läbi Haljala valla Selja jõe org.

Valdavad on leetjad liivmullad ja moreensed liivsavimullad, paasi kattev mullakiht võib olla küllalt õhuke. Maavaradest on olemas kohaliku tähtsusega liiva- ja kruusavarud. Kaitse alla on võetud Kisuvere allikas, Aaspere, Essu, Kandle ja Kavastu park, Vanamõisa männik ja park ning Võle rändrahn.

Ajalugu

Haljala valla territooriumilt on pärit mitmeid keskmise ja noorema kiviaja muistisi. Muinasaja lõpul kuulus piirkond Rebala (Repel) muinaskihelkonda, mis hõlmas kogu Loode-Virumaa. Muinasaja lõpusajanditest pärineb ka praegusest Haljala alevikust u 8 km kaugusel asuv Varangu Veskikantsi nimeline linnus. Pärast Virumaa vallutamist taanlaste poolt 13. sajandi algul jagunes Rebala kaheks kihelkonnaks – Haljalaks ja Kadrinaks. Taani hindamisraamat (1241) mainib juba Haljala (Halelæ) kihelkonda ning selle 35 küla, millest suurim oli Selja 45 adramaaga.

Haljala asus tollal oluliste Tallinnast itta ning Toolsest läbi Rakvere lõunasse viivate teede ristumiskohas ning oli ka teatud määral sõjaline tugipunkt kui Rakvere ordulinnuse eelpost. Sellest annab tunnistust 15.–16. sajandil ehitatud kiriku kaitseehituslik iseloom. 15. sajandil eraldus Haljalast omaette kihelkonnaks Rakvere, naaberkihelkonnad olid veel Kuusalu, Kadrina ja Viru-Nigula. Tollases Haljala kihelkonnas asusid olulised sadamad Toolse ja Vergi, küllalt tihedad olid sidemed Soomega. Nn sõbrakaubandus kestis veel Teise maailmasõjani.

19. sajandil tekkis seoses pärisorjuse kaotamisega Haljala kihelkonna 18 mõisa baasil 18 valda kui talurahva omavalitsusüksust. 1893 ühendati need kolmeks suuremaks – Aaspere, Vihula ja Varangu (Maria). 1917. aastal moodustati Haljala vald, organiseeriti 1939. aasta valdade reformiga uueks Haljala vallaks ja likvideeriti 1950. Praeguse Haljala valla (alates 1992) territoorium kattub nõukogudeaegse Haljala külanõukogu omaga.

• 

  Vihula mõisa tuuleveski

• 

  Vihula mõisa peahoone

• 

  Sagadi mõisa peahoone

Kultuur

Haljala vallas on sündinud astronoom Georg Thomas Sabler (1810–1865), arhitekt Herbert Voldemar Johanson (1884–1964) ja lastekirjanik Alide Dahlberg (1891–1981); palju aastaid elas seal kirjanik Osvald Tooming (1914–1992).

Gooti stiilis Haljala Mauritiuse kirikus asub mitu kunstimälestist, sh Johann Valentin Rabe valmistatud barokkstiilis kantsel (1730) ning 17. sajandi õlimaal "Püha õhtusöömaaeg".

Välislingid

• Haljala valla koduleht