Vergi
See artikkel vajab toimetamist. |
Vergi on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Soome lahe kaldal. Küla asub Lahemaa rahvuspargi territooriumil, Vergi poolsaare idaosas, 2 km Altjast loodes.
| Vergi | |
|---|---|
 Vergi tuletorn | |
| Pindala: 9,97 km² | |
Elanikke: 81 (1.01.2019)[1]  | |
|
EHAK-i kood: 9213[2] | |
| Koordinaadid: 59° 36′ N, 26° 5′ E | |
  | |
 |
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Vihula valda.
Külas asub Vergi neemel (endisel Vergi saarel) Vergi sadam, mis on Viru ranna külastatavaimaid jahisadamaid. Sadamapaika ühendab mandriga kivitamm.
Sadama läheduses on Vergi tuletorn, Vergi raamatukogu (alates 2024. aastast Karepa haruraamatukogu Vergi teeninduspunkt)[3] ja piiripunkt. Läheduses asuvad ka Vergi alumine päevamärk ja Vergi ülemine päevamärk. [4]
Ajalugu
muudaVergit on esmamainitud 1309. aastal (Ferckis), 1462. aastal oli Vergi kohal rootslaste talu. Küla on mainitud aastal 1555 (Wirkes). Sadamakoha kohta on teateid aastast 1582 (Hafen Werx), seda on varem nimetatud ka Kaupsaareks, või Kaupasaareks, mis viitab kunagisele kauba-vahetuskohale. Virumaa talurahvas vahetas seal rukist Soome kalurite silgu vastu (sõbrakaubandus). Keskajal ja hiljemgi oli Vergi rannakaubanduskeskus ja purjekaehituskoht. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul oli Vergi põhjaranniku suurimaid kalurikülasid, Vergi saarel ehitati ka kaljaseid ja kuunareid. Nüüdse Vergi sadama ehitamisel (1928–1934) rajati Vergi neeme ja sellest idas asuva Vergi saare vahele ühendustamm – pealt 1 meetri laiune, 197 meetri pikkune kiviprisma.[4]
Varasematel aegadel oli Vergi suuresti kaluriküla. Püüti peamiselt rannavetes ning põhiliselt räime ja kilu, vähem turska ja angerjat. 1905. aastal asutati Vergi Kalurite Ühistu.[5]
Ajaloolis-kultuurilised kohad
muudaVergi küla oli tähtis laevaehituskeskus. Vergi külas on ajaloolis-kultuuriliselt olulised rahvamaja ja pritsikuur. 1924. a rajati Vergi sadama juurde automaatvalgustiga raudplekiga kaetud tulepaak. Tulepaak asendati 1936. raudbetoonist tuletorniga.[6]
NSV Liidu piirivalve
muudaEesti NSV ajal asus Vergi sadamast läänes NSV Liidu piirivalve Rakvere piirivalvesalga 6. piirivalvekordoni vaatetorn. Piirivalve vaatlusposti uus komplekshoone ehitati 1984. aastal. NSV Liidu piirivalve põhilisteks allüksusteks merepiiri ääres olid tehnilise vaatluse postid, mida nimetati ka raadiotehnilisteks postideks. Nende ülesandeks oli piirilõigu jälgimine pimedal ajal või halva nähtavusega päevasel ajal, eesmärgiga avastada ja kinni pidada piiririkkujaid. Vergi vaatluspost on Eestis ainukesena täiesti säilinud kompleks, säilinud on ka varasemad hooned ja metallist vaatetorn.[7]
-
Vergi tulepaak -
NSV Liidu piirivalve vaatetorn helgiheitjahoonega
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Statistikaamet. Vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Vergi teeninduspunkt. haljalaraamatukogu.ee
- ↑ 4,0 4,1 Vergi. Eesti Entsüklopeedia.
- ↑ Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: Eesti Kalurite Koondis, lk 15–18
- ↑ Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025. infoleht.keskkonnainfo.ee, vaadatud 23. aprill 2025.
- ↑ Mahajäetud sõjaväebaasid. facebook.com
Kirjandus
muuda- "Vergi küla seadus" kohtus arutusel. Virumaa Teataja, 14. veebruar 1936, nr 18, lk 3.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vergi |
- Vergi 360° aeropanoraam / aerofoto
- Vergi küla. kaitsealad.ee
- Leele Välja. Vergi rannaküla inventeerimine. Lahemaa Rahvuspark, kaitsealad.ee
- Vergi viin. koch1872.com.