Läänemere kilu

Läänemere kilu
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Kiiruimsed Actinopterygii;
Selts	Heeringalised Clupeiformes;
Sugukond	Heeringlased Clupeidae;
Perekond	Kilu Sprattus;
Liik	Euroopa kilu sprattus;
Alamliik	Läänemere kilu balticus;
Trinaarne nimetus
	Sprattus sprattus balticus; (Schneider, 1908)

Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.

Levik

Läänemere kilu leidub Atlandi ookeani kirdeosas ning suuremas osas Läänemerest (teda ei leidu Põhjalahes ja Soome lahe idaosas).

Püügist

Püütud saaki hoitakse puhastamata ca 2–3 päeva, et kalakehade seedeelundkond saaks tühjeneda. Peale selle tuleb kalu kiirelt töödelda, et ei hakkaks domineerima ensüüm katalaas. Selleks kalad kas külmutatakse või toimetatakse kuivale maale rajatud töötlemistehastesse või viiakse otse tarbijatele – näiteks restoranidele ja turgudele jne.

Kulinaaria

Tursa maost välja lõigatud kilud

Kalakehad on inimtoiduks olnud sajandeid. Seega on välja kujunenud ja kodumajapidamistes tarvitusel hulganisti kilukehade kulinaarseid retsepte ja erinevaid valmistamisviise. Tuntumad neist: külmutamine, soolamine, kuivatamine, praadimine, keetmine, suitsutamine, marineerimine, grillimine ja aurutamine.

Kilu soolamine

Kilu soolasid meie esivanemad peaasjalikult sügisperioodil. Kilu jäetakse rookimata, soovi korral üksnes pestakse kergelt. Nõrutatakse ning nõrgunud kilud laotakse õhukindlatesse nõudesse, näiteks klaaspurkidesse, kõhud ülespoole. Kilukihtide vahele raputatakse soola ja vürtsisegusid ning mõni loorberileht iga üle paari kilukihi. Soolatud kilud koos soolamisnõuga paigutatakse kindlasti jahedasse, muidu hakkavad kilud lagunema, mitte soolduma.

Kilude soolamise retsept aastast 1927

40 naela kilu, 5-7 naela peent inglise soola, 3 loodi vürtsi, 2 loodi pipart, 1 lood muskaatõit, 1/2 loodi muskaatpähklit, 1/2 loodi ingveri, 1 lood kaneeli, 1/2 loodi nelki, 1/2 loodi koriandrit, 4 loodi salpeetrit, 1/4-1/2 naela suhkrut ja mõned loorberi lehed.

Kõik nimetatud vürtsid peale loorberilehtede tuleb peeneks jahvatada.

Kilukehade keemiline koostis

Nimetus ja kogus

Vett 60–80 %
Rasva 0,4–22%
Valke 19–27%

Rasvhapete sisaldus

Rasvhapete koostis ja kogus sõltub aastaaegadest merekeskkonnas: enne talve ehk oktoobris-novembris säilitavad kilud söögi olemasolu korral rohkem rasvu, millest kala talvekuudel elatub. Rasvhapete sisaldus on esitatud protsentides.

14:0 rasvhape 6,4

16:0 18,3

16:1* 5,4

18:0 2,0

18:1* 17,8

18:2 oomega-6 1,2

18:3 oomega-3 1,3

18:4 oomega-3 2,6

20:1* 6,2

20:4 oomega-3 0,7

20:4 oomega-6 0,2

20:5 oomega-3 6,1

22:1* 12,1

22:5 oomega-3 0,7

22:6 oomega-3 12,9

Küllastunud rasvhapped kokku 27,7

Monoküllastamata rasvhapped 42,8

Polüküllastamata oomega-3-rasvhappeid kokku 24,2

Polüküllastamata oomega-6-rasvhappeid kokku 1,6

Mikro- ja makromineraalid (mg/100 g)

Naatrium (Na) 279
Kaalium (P) 209
Kaltsium (Ca) 47
Raud (Fe) 0,8
Seleen (Se) 0,01
Tsink (Zn) 2,2
Mangaan (Mn) 0,1
Magneesium (Mg) 16
Fosfor (P) 120
Vask (Cu) 0,07

Steroolid

Kolesterool 57
Fütosterool -

Aminohapped g/100 g

Alaniin 1,0

Arginiin 1,1

Asparagiinhape 1,8

Fenüülalaniin 1,0

Glutamiinhape 2,5

Glütsiin 0,8

Histidiin 0,4

Isoleutsiin 0,9

Leutsiin 1,4

Lüsiin 1,3

Metioniin 0,5

Proliin 0,7

Seriin 0,7

Treoniin 0,8

Trüptofaan -

Türosiin 0,7

Valiin 0,9

Proteiini indeks (aluseks 100) 128

Rasvlahustuvad vitamiinid µg/100 g

A -
D 18,7
E 1,2 mg/100 g

Vesilahustuvad vitamiinid mg/100 g

Tiamiin B1 0,08
Riboflaviin B2 0,15
Niatsiin B3 4,7
Pantoteenhape B5 0,6
Püridoksiin B6
Kobalamiinid B12 7 µg/100 g

Süsivesikud 0 g /100 g kohta

Kiudained 0 g
Tärklised 0 g
Suhkrud 0,0 g

Glükeemiline indeks (GI aluseks suhkur 100) 0

Põletiku soodustamise indeks (päevas neto 50) - 186, keskmiselt põletikku soodustav