Ava peamenüü

Läänemere kilu

(Ümber suunatud leheküljelt Kilu)

Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.

Läänemere kilu
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Heeringalised Clupeiformes
Sugukond Heeringlased Clupeidae
Perekond Kilu Sprattus
Liik Euroopa kilu sprattus
Alamliik Läänemere kilu balticus
Trinaarne nimetus
Sprattus sprattus balticus
(Schneider, 1908)
Euroopa kilu, mis on väga sarnane Läänemere kiluga

LevikRedigeeri

Läänemere kilu leidub Atlandi ookeani kirdeosas ning suuremas osas Läänemerest (teda ei leidu Põhjalahes ja Soome lahe idaosas).

PüügistRedigeeri

Püütud saaki hoitakse puhastamata ca 2–3 päeva, et kalakehade seedeelundkond saaks tühjeneda. Peale selle tuleb kalu kiirelt töödelda, et ei hakkaks domineerima ensüüm katalaas. Selleks kalad kas külmutatakse või toimetatakse kuivale maale rajatud töötlemistehastesse või viiakse otse tarbijatele – näiteks restoranidele ja turgudele jne.

KulinaariaRedigeeri

Kalakehad on inimtoiduks olnud sajandeid. Seega on välja kujunenud ja kodumajapidamistes tarvitusel hulganisti kilukehade kulinaarseid retsepte ja erinevaid valmistamisviise. Tuntumad neist: külmutamine, soolamine, kuivatamine, praadimine, keetmine, suitsutamine, marineerimine, grillimine ja aurutamine.

Kilu soolamineRedigeeri

Kilu soolasid meie esivanemad peaasjalikult sügisperioodil. Kilu jäetakse rookimata, soovi korral üksnes pestakse kergelt. Nõrutatakse ning nõrgunud kilud laotakse õhukindlatesse nõudesse, näiteks klaaspurkidesse, kõhud ülespoole. Kilukihtide vahele raputatakse soola ja vürtsisegusid ning mõni loorberileht iga üle paari kilukihi. Soolatud kilud koos soolamisnõuga paigutatakse kindlasti jahedasse, muidu hakkavad kilud lagunema, mitte soolduma.

Kilude soolamise retsept aastast 1927

40 naela kilu, 5-7 naela peent inglise soola, 3 loodi vürtsi, 2 loodi pipart, 1 lood muskaatõit, 1/2 loodi muskaatpähklit, 1/2 loodi ingveri, 1 lood kaneeli, 1/2 loodi nelki, 1/2 loodi koriandrit, 4 loodi salpeetrit, 1/4-1/2 naela suhkrut ja mõned loorberi lehed.

Kõik nimetatud vürtsid peale loorberilehtede tuleb peeneks jahvatada.

Kilukehade keemiline koostisRedigeeri

Nimetus ja kogus

  • Vett 60–80 %
  • Rasva 0,4–22%
  • Valke 19–27%

Rasvhapete sisaldusRedigeeri

Rasvhapete koostis ja kogus sõltub aastaaegadest merekeskkonnas: enne talve ehk oktoobris-novembris säilitavad kilud söögi olemasolu korral rohkem rasvu, millest kala talvekuudel elatub. Rasvhapete sisaldus on esitatud protsentides.

rasedus

  • 14:0 rasvhape 6,4
  • 16:0 18,3
  • 16:1* 5,4
  • 18:0 2,0
  • 18:1* 17,8
  • 18:2 oomega-6 1,2
  • 18:3 oomega-3 1,3
  • 18:4 oomega-3 2,6
  • 20:1* 6,2
  • 20:4 oomega-3 0,7
  • 20:4 oomega-6 0,2
  • 20:5 oomega-3 6,1
  • 22:1* 12,1
  • 22:5 oomega-3 0,7
  • 22:6 oomega-3 12,9

Küllastunud rasvhapped kokku 27,7

Monoküllastamata rasvhapped 42,8

Polüküllastamata oomega-3-rasvhappeid kokku 24,2

Polüküllastamata oomega-6-rasvhappeid kokku 1,6

Mikro- ja makromineraalid (mg/100 g)Redigeeri

SteroolidRedigeeri


Aminohapped g/100 gRedigeeri

Alaniin 1,0

Arginiin 1,1

Asparagiinhape 1,8

Fenüülalaniin 1,0

Glutamiinhape 2,5

Glütsiin 0,8

Histidiin 0,4

Isoleutsiin 0,9

Leutsiin 1,4

Lüsiin 1,3

Metioniin 0,5

Proliin 0,7

Seriin 0,7

Treoniin 0,8

Trüptofaan -

Türosiin 0,7

Valiin 0,9

Proteiini indeks (aluseks 100) 128

Rasvlahustuvad vitamiinid µg/100 gRedigeeri

  • A -
  • D 18,7
  • E 1,2 mg/100 g

Vesilahustuvad vitamiinid mg/100 gRedigeeri

Süsivesikud 0 g /100 g kohtaRedigeeri

  • Kiudained 0 g
  • Tärklised 0 g
  • Suhkrud 0,0 g

Glükeemiline indeks (GI aluseks suhkur 100) 0

Põletiku soodustamise indeks (päevas neto 50) - 186, keskmiselt põletikku soodustav

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Kalatoitude valmistamise käsiraamat, Karl Oskar, Tln. 1927

VälislingidRedigeeri