Seleen
| 34 |
6 18 8 2 |
| Se 78,96 |
|
| Seleen |
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76, 77, 78, 80 ja 82.
Seleenil on mitu allotroopset vormi. Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g/cm³, mis sulab temperatuuril 217 °C ja keeb temperatuuril 684 °C.
Seleen mikroelemendinaRedigeeri
Seleen on inimesel mikroelement, mis on mitme hormoonide ja fermendi koostises.
Seleeni sisaldavad toidulisandid avaldavad positiivset toimet paljude haiguste korral ning soodustavad organismi puhastamist jääkainetest ja toksilistest ainetest, parandavad immuunsust ja tugevdavad organismi eneseregulatsiooniprotsesse.
Seleeni tarvitamine aitab kaasa maohapet tootva funktsiooni normaliseerimisele.
Seleeni tarvitamine aneemia korral soodustab hemoglobiinisisalduse suurenemist; selle tase normaliseerub 2 kuu jooksul. Kui hemoglobiini ja teiste verekomponentide sisaldusel on vähenemise tendents, soovitatakse pikemaajalist seleeni tarvitamist – 8–12 kuud.
Kui raseda naise toidus on ebapiisavalt seleeni, suureneb laste suremuse risk ja arenguhäiretega laste sünni tõenäosus. Seleeni defitsiit põhjustab ka sünnitustegevuse nõrkust. Soovitatakse tarvitada seleeni ka pärast sünnitust, sest see jõuab lapse organismi peamiselt koos rinnapiimaga.
Seleeni kasutamisel väheneb bronhiaalastma hoogude hulk ja raskusaste. See võimaldab vähendada bronhiaalastma ravimisel kasutatavate hormoonpreparaatide hulka, mõningatel juhtudel aga need isegi ära jätta. Astma korral soovitatakse seleeni kasutada 2 aasta kestel.
Seleeni tarvitamine diabeedi korral soodustab veresuhkru taseme alanemist ja tulemusena võimaldab vähendada insuliini ja teiste preparaatide koguseid. Suureneb töövõime, liikumisaktiivsus, väheneb sügelus, paraneb uni, isu, meeleolu.
Seleeni kasutamine esimestel infarktijärgsetel nädalatel ja kuudel soodustab koe kiiret armistumist ja raskest seisundist väljatulekut. Südame isheemiatõvega haigetel, kes tarvitavad seleeni, on infarkti tekke risk väiksem.
Seleen on võimas antioksüdant, selle põhifunktsioon on lipiidide oksüdeerumisprotsessi inhibeerimine.
Selle elemendi põletikuvastased omadused, eriti koos E-vitamiini ja teiste antioksüdantidega võimaldavad kasutada seda erineva tekkepõhjusega artriitide korral.
Seleen toetab immuunsüsteemi tööd ja on immuunsuskaitse tähtsaim komponent, soodustab antikehade moodustumist, hoiab ära mõnede kasvajate teket, osaleb aktiivselt nahas toimuvates ainevahetusprotsessides, hoides ära enneaegset vananemist.
Seleeni defitsiit võib olla üheks hüpotüreoosi põhjuseks. Seleen aktiveerib türoidhormooni ja kaitseb kilpnääret kantserogeenide toime eest.
Seleen aitab pärssida viiruste paljunemist, vähendada läätsekae (halli kae) teket ja kuulmise kaotamise riski. Seob toksilisi aineid (arseen, kaadmium, elavhõbe) ja kaitseb nende tekitatava kahju eest.
Seleeni soovitatakse tarvitada järgmistel juhtudel:
- maomahla madal happesus ja soolhappe sünteesi raskused;
- aneemia;
- raseduse ja rinnaga toitmise ajal;
- bronhiaalastma;
- halvatus ja mälukaotus;
- diabeet;
- nahahaigused;
- südame isheemiatõbi ja müokardi infarkt;
- leukoos;
- silmahaigused;
- kiiritustõbi ja ioniseeriva kiirguse tagajärjed;
- onkoloogilised haigused;
- osteokondroos, atroos, artriit, osteodüstroofia, luumurrud;
- neerukivitõbi, püelonefriit ja maksahaigused;
- seleenidefitsiitne kardiomüopaatia;
- endeemiline struuma (kilpnäärme hüperplaasia), hüpotüreoos, türeotoksikoos;
- hüpertoonia;
- stomatoloogilised haigused jt.
KirjandusRedigeeri
 |
Vikisõnastiku artikkel: seleen |